Maratonidistantsi stardis oli 67 osalejat. Foto: Arvo Tarmula
Pühapäeva keskpäeval kogunes sulailmast ja tihedast lumesajust hoolimata Haapsalu esimesele uisumaratonile hulganisti spordihuvilisi.
Paralepa jalgrattaklubi, eesotsas Ailar Ladva, Jaanus Nõmmisto ja Üllar Mikk, olid radade ettevalmistamisega näinud kurja vaeva. Maratonieelsete päevade tihe lumesadu ja jääle pressinud vesi sundisid rada mitu korda ümber tegema. Esialgsest kümnekilomeetrisest ringist loobusid korraldajad varakult. Vahetult enne maratoni tuli kärpida juba ette valmistatud 4,4 kilomeetri pikkust ringi veel 200 meetri võrra.
Ilm ei halastanud korraldajaile ka võistluspäeval. Tiheda lumesaju tõttu tuli rada lumesahaga alatasa lahti lükata. Samuti ei soosinud lumi libisemist, see tegi võistlejate elu raskemaks.
Üle 50 matkaja
Raskustest hoolimata kogunes matkasõidu ehk 4,2 kilomeetri starti umbes 50 uisutajat. Ülekaalukalt kiireim matkaja oli Pärnumaalt pärit Kaaro Saatmäe, kellel kulus ühe ringi läbimiseks 12 minutit 47 sekundit. Teise kohaga lõpetanud Criss Uudam kaotas talle enam kui minutiga.
Matkasõidu kiireim läänlane oli Kaido Sasse, kes lõpetas 11. kohaga. Tema aeg oli 16.58.
Et matkasõidult tulijaid jätkus rohkem kui kolmveerand tunniks, lükkus 21 kilomeetri start mõnevõrra edasi.
Maratoni stardijoonel paigutati võistlejad järjekorda uiskude järgi. „Võistlusuiskudega uisutajad ettepoole, hokiuiskudega tahapoole,” hõigati korduvalt ruuporisse.
Stardipaugu kõlades sööstsid kohe kõigist teistest ette kaks võistlejat. Üks neist oli saarlane Kuido Koppel ja teine Eesti esiuisutaja Saskia Alusalu õde Sandra Alusalu. Pärast esimest 4,2kilomeetrist ringi oli nende edumaa järgmistest kärisenud mitmesajale meetrile. Tandem töötas edukalt kuni lõpuspurdini, kus oodatult jäi peale Koppel. Koppelil ja Alusalul kulus 21 kilomeetri läbimiseks 48 minutit.
Ajal, mil liidrid suundusid kolmandale ringile, said korraldajad raadioside kaudu kurjakuulutava hoiatuse: „Jääs on auk.” Lähemal uurimisel selgus, et auku ei ole, küll aga oli tekkinud rada pidi umbes sentimeeter lai ja mitu meetrit pikk pragu. Kiiresti paigaldati hoiatav silt ja jääpragu markeeriti rohelise värviga. Õnneks ei takerdunud kellegi uisk prakku.
Valus kukkumine
Sellest hoolimata juhtus jääl hulk äpardusi, mis päädisid tihtipeale kellegi kukkumisega. Ühel kolmanda koha konkurentsis sõitval mehel läks nii õnnetult, et pärast võistlust tuli tal põigata meditsiinitelki, et veritsev kulm plaasterdada.
Tõsiste spordihuntide kõrval oli stardis ka Palivere hokimeeskond. Ehkki mehed soovisid rajale minna hokikeppidega, pidid nad kepid lumehange jätma, sest ohutuse pärast keppidega rajale ei lastud. End Palivere hokimeeskonna mänedžeriks nimetanud Maiko ütles, et nende ainus eesmärk on võit. Hokimehed täitsidki oma lubaduse: nad olid tol päeval ainsana startinud hokivõistkond.
Läänlastest oli uisumaratonil kiireim Margus Nerman, kes lõpetas kuuendana. Marko Ulla lõpetas kümnendana. Naiste arvestuses kolmas ja üldarvestuses 17. oli Läänemaa kiireim naine Kadri Lukk.
Maratoniga ühel ajal peeti Haapsalu Tagalahel ka lastesõidud.
Kokku osales Haapsalu esimesel uisumaratonil 164 uisusõpra. Kõige populaarsem oli maratonidistants, kus oli stardis 67 osalejat. Matkasõidus osales 56 matkajat ja lastesõidust võttis osa 41 mudilast.