0

Veterinaaramet: hukatud loomade matmine on hädaabinõu

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Möödunud neljapäeval kinnitas riiklik loomatauditõrje komisjon Keskkonnaameti poolt esitatud materjalide alusel nimekirja võimalikest matmispaikadest loomataudi tõttu hukatud loomade matmiseks. Istungil arutati senist töö käiku sobivate matmispaikade väljaselgitamiseks, võttes arvesse maakondlikes tauditõrjekomisjonides toimunud läbirääkimisi keskkonnaspetsialistide ning kohalike omavalitsustega. Kolmapäeval sai matmispaikade eelvaliku nimekiri Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori allkirja. VTA poolt tehtud otsus põhines Keskkonnameti poolsel eelvalikul, kohalike loomatauditõrje komisjonide hinnangul ja riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul.  Nimekiri kindlasti täieneb tulevikus, kuna kõigi maakondade osas pole arutelud veel lõppenud.
On oluline rõhutada, et tauditõrjel on esmatähtis ennetustöö, et loomad ei haigestuks. Kui tekib vajadus taudi tõttu hukatud loomade kahjutustamiseks, siis on esmane valik alati loomsete jäätmete käitlemise tehas. Alles selle võimaluse ammendumisel tuleb kõne alla loomade matmine. Matmispaikade eelvalik võimaldab läbi viia täiendavad uuringud ja planeerida hädaolukorras tehtavad tegevused keskkonnale võimalikult väiksema riskiga.
 

Ennetamine ennekõike
Alates esimestest haiguse leidudest metssigade hulgas on kogu riigi tegevus olnud suunatud sellele, et tõkestada viiruse edasikandumist ning välistada selle jõudmine kodusigadeni. Selleks on mitmel korral karmistatud seafarmidele kehtestatud bioohutusnõudeid ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud on külastanud iga üksikut seakasvatajat, et viia nendeni info bioohutusmeetmete rakendamise olulisusest taudi vältimiseks. Viimasel ajal ei ole olnud taudipuhanguid koduseafarmides, kuid kuna taud levib endiselt metssigade populatsioonis ei ole oht seakasvatajate jaoks sugugi möödas. Seepärast peame olema valmis kõige mustemaks stsenaariumiks, kui tuleb hukata suur või väga suur kogus nakatunud loomi ning ettevalmistatud võimalikud matmispaigad on osa sellest valmisolekust.

Hädaolukord nõuab kiiret lahendust
Loomataudi puhkemine farmis on olukord, mis vajab kiiret lahendamist. Iga päev, mis viivitatakse nakatunud sigade hukkamisega tekitab üha rohkematele loomadele põhjendamatuid kannatusi ja suurendab taudi edasise leviku riski. Loomataudi puhkemisel on esmane valik loomsete jäätmete kahjutustamine loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarjas. Hukatud loomade vedu loomsete jäätmete tehasesse on kiireim ja tõhusaim viis  taudikolde kiireks likvideerimiseks. Matmine on hädaabinõu, mida kasutatakse alles siis, kui hukatud loomade kahjutustamine loomsete jäätmete käitlemise tehases ei ole võimalik mõistliku aja jooksul. Seega vajadus matmiseks tekib just suuremate farmide puhul, kui loomsete jäätmete käitlemise tehase  võimsusest jääb puudu. Sellepärast on otsitud ja paljudes maakondades leitud võimalikke matmispaiku üle Eesti, ennetades võimalikke taudipuhanguid ning valmistudes olukorraks, kus otsuseid tuleb langetada loetud tundide jooksul.  

Matmine on hädaabinõu
Sigade Aafrika katk on eriti ohtlik loomataud, mis ohustab kõiki kodu- ja metssigu ning suremus sellesse taudi nakatumisel on kuni 100%. Seepärast on esmatähtis selle haiguse leviku tõkestamine. Taudi tõrjumisega kaasneb paratamatult vajadus tekkinud taudikollete võimalikult kiireks likvideerimiseks ning sobiva eelvalitud matmispaiga puudumine või selle kinnitamisega viivitamine suurendab taudi leviku riske. Mõistagi loodame, et vajadust nende eelvalitud matmispaikade kasutamiseks ei teki ning suudame edaspidi haiguse kodusigadest eemal hoida, kuid siiski peame olema valmis kõige halvemaks stsenaariumiks ning sellisel juhul on meil valida vaid halbade variantide vahel.

Otsus tehakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi
Kas matta taudikoldes hukatud sigu või mitte, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Selleks kaalutakse kõiki seotud riske, sh nii taudi edasikandumise riski kui ka veekaitsega seotud aspekte. Otsuse tegemisel kaalutakse paljusid tegureid –  käideldavate jäätmete kogust, transportimisega seotud riske, loomsete jäätmete käitleja AS Vireen jõudlust korjuste kahjutustamisel, keskkonnakaitselisi aspekte jäätmete matmisel. Lõpptulemus peab välistama taudi edasikandumise riski jäätmete transportimisel ja tagama veekaitse matmisel.
Matmise loomsete jäätmete kahjutustamise ühe võimalusena sätestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1069/2009 artikkel 19 (1), mis lubab erandkorras loomataudi puhkemisel loomi matta. Seejuures ei nõua valdkonda reguleerivad õigusaktid sellise eelvaliku tegemisel konkreetse maa-alaga seotud kohaliku omavalitsuse kooskõlastust. Kohalikud loomatauditõrje komisjonid on sellele vaatamata kohalike omavalitsuste (ja seeläbi kohalike inimeste) arvamust küsinud ja võimalusel seda ka arvestanud.

Keskkonnaamet on hinnanud eelvalitud matmispaigad sobivaks
Kõikide matmispaikade eelvalikul on olnud esmatähtis tagada veekaitse. Katku haigestunud seakorjuste suures koguses matmine kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades on keelatud. Valikusse on hõlmatuid vaid selliseid kohti, mida Keskkonnaamet on hinnanud keskkonnakaitselistest aspektidest lähtuvalt sobivaks. Võimalike matmispaikade eelvalimine ning kinnitamine aitab tagada, et veekaitse on nendes konkreetsetes kohtades on veelgi kindlamalt tagatud. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega tellivad kinnitatud matmispaikadele uurimiseks täiendava analüüsi, et hinnata nende matmisaukude sügavust ja mahutavust ning vajadusel tehakse ka proovikaevamisi või –puurimisi. Lisaks töötatakse välja täpsemad juhised loomataudi tõttu hukatud loomade ohutuks matmiseks.

Hädaolukorras vaadatakse riiki kui tervikut
On igati mõistetav, et ükski vald ei soovi tegelikult matmispaika oma territooriumile, kuid loomataudi puhul on tegemist hädaolukorraga, kus peame vaatama riiki kui tervikut. Selleks on kõikides maakondades vaadatud üle seakasvatuse struktuur, tegutsevate seafarmide suurused ja asukohad ning võimalikud ennekõike veekaitse seisukohalt sobivad matmispaigad. Keskkonnaamet on hinnanud kohalike loomatauditõrje komisjonide poolt pakutud matmispaiku ning leidnud, et Eestis on maakondi, kus ei ole keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik matta. Samas on toimunud läbirääkimised mitmetes maakondades, kus keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad on olemas, kuid võimalike matmispaikasid ei ole kinnitatud kohalike elanike vastuseisu tõttu. Riiklik loomatauditõrje komisjon arutas tekkinud olukorda ning leidis, et emotsionaalne vastuseis keskkonna seisukohast sobivatele matmispaikadele ei ole taudiolukorras aktsepteeritav. Kohalike inimeste pahameel ei saa takistada eriti ohtliku taudi tõrjumist, kui ei ole tegemist objektiivsete põhjustega.

Kaalukas põhjus Keedikal asuva matmispaiga arvamiseks eelvalitud matmispaikade nimekirja oli see, et Lääne-Nigula valla territooriumil paikneb seakasvatusettevõte, kus loomataudi puhkemisel võib tekkida vajadus hukkunud või hukatud loomade matmiseks. Juhul, kui Läänemaal leitakse koostöös kohalike omavalitsustega sobivam matmispaik, siis tehakse vastav muudatus ka VTA poolt kinnitatud matmispaikade eelvaliku nimekirjas.

Olev Kalda, veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz