0

Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal kokku 7584 metssiga

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Foto: arhiiv
Foto: arhiiv

Üleriigilise küttimiskohustuse (7557 isendit) täitmisel läksid lisaks kütitud isenditele arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega metssead, mis teeb lõplikuks küttimismahu täitmiseks 7869 isendit, teatas keskkonnaamet.

Juba kolmandat aastat määrati sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tavapärasest suuremad metssigade küttimismahud. Jahimehed teadvustasid olukorra tõsidust ja küttisid möödunud jahihooajal 7584 isendit. Lisaks hukati 39 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 246.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnedes maakondades ka keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud lähtudes keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus tänavuse jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suurimad küttimismahud olid sel hooajal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal, kus hoolimata suurenenud küttimissurvest ja seakatku levikust (v.a Hiiumaa) oli sigade arvukus möödunud jahiaasta lõppedes jätkuvalt kõrge.

„Kui võrrelda maakondade küttimistulemusi kahe viimase jahihooaja vahel, siis on erinevused kohati märkimisväärsed: Lääne-Virumaal on metssigade küttimine sel jahihooajal sigade Aafrika katku laastamistöö tõttu langenud võrreldes mulluse hooajaga seitse korda. Samal põhjusel on metssigade küttimine vähenenud 2-5 korda ka Harju-, Ida-Viru-, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Saaremaal. Etteantud küttimismahust rohkem kütiti sel hooajal metssigu Järva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, kus katk alustas oma laastamistööd kõige varem, ent praegune küttimismahu oodatust suurem täitmine viitab sealsele metssigade populatsiooni taastumisele. Vältimaks uusi haiguspuhanguid tuleb neis maakondades metssigade küttimismahte varasemaga võrreldes suurendada, et loodusest haigus välja tõrjuda,“ selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko viimaste jahihooaegade küttimistulemuste tausta.

Kõige madalam oli küttimiskohustuse täitmise protsent Raplamaal (51%) ja kõrgeim Võrumaal (262%). Metssigu kütiti intensiivselt ka Hiiumaal, kuhu seakatk ei ole veel jõudnud.

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist analüüsivad mais kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine keskkonnaametile küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks soovitakse viia metssigade arvukus kogu Eestis 28. veebruariks 2019 asustustiheduseni maksimaalselt 1 isend 1000 ha jahimaa kohta. Pärast keskkonnaagentuuri metssigade loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist otsustatakse, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, et saavutada soovitud asustustihedus.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz