Juhtkiri: Kahju on lagunenud majast

Haapsalu vanalinnas on kaks maja – Sadama 2 ja Suur-Lossi 17 –, mille kohta on päästeamet teinud linnale märgukirja, juhtides tähelepanu, et need on tänaval jalutajaile ohtlikud. Linn omakorda istub majaomanike turjal, olles aastate jooksul neilt korduvalt nõudnud akende-uste sulgemist. Palju enamaks kui sellesarnaste nõudmiste esitamine ja trahvide kirjutamine jäävad aga omavalitsuse käed lühikeseks.

Omanike hooletusse jäetud majad pole pelgalt mitte Haapsalu probleem, vaid see kummitab ilmselt kõiki Eesti omavalitsusi. Lihtsalt linnades, eriti kui on tegemist vanalinna ja arhitektuuri või kultuuriväärtuse poolest oluliste hoonetega, paistab see teravamalt silma. Näiteks kirjeldas „Pealtnägija” mõne aasta eest Tallinna vanalinna samasuguseid käest lastud tondilosse, mida omanikud kinnisvarabuumi ajal kokku ostsid, kuid nüüd omavaheliste tülide, huvi kadumise vms tõttu laguneda lasevad. Seadus lubaks küll omavalitsusel maja hooletult omanikult ka võõrandada, kuid seda pretsedenti pole loodud. Kas on põhjus kartuses keeruka asjaajamise ja pikkade vaidluste ees; hirm, et siis peab ise hakkama majakosuga toimetama, ja tea, kas õnnestubki see mõnele uuele huvilisele maha müüa; või hoopis miski muu, teavad omavalitsused ise.

Nii need majad seisavad, lagunevad ja kukuvad lõpuks kokku. Hea, kui nende majade juures seismise ja ootamise ajal midagi pähe ei kuku. Nüüd tagasi Suur-Lossi 17 juurde, mis kuulub kindlasti Haapsalu vanalinna ilusamate majade hulka. Alles mõne aasta eest oleks see maja olnud päästetav. Jah, küll põlenud ja avarii tõttu nurk sisse sõidetud, kuid toona polnud veel midagi katastroofilist. Nüüd seda maja ilmselt enam päästa ei anna ja et omanik istub nõutult, käed rüpes, jääb vaid oodata, millal on majast jäänud vaid palgihunnik. Kahju on lagunenud majast.