Helland Møbler ASi tegevjuht Joakim Helland. Foto: Arvo Tarmula
Paari kuu pärast saab Haapsalu külje all Pullapääl tegutsevast Hapvalist Helland Baltic, millest tahab uus omanik teha Balti riikide parima puitmööblitootja.
Juulis ostis Norra mööblitootja Helland Møbler eelmiselt rootslasest omanikult Hapvali ära ja kolis seni Norras asunud tootmise Pullapääle. Hapval ei ole norrakate esimene ettevõtmine Eestis – 2013. aasta detsembris alustas Tallinnas tegevust Helland Baltic OÜ, kus diivanite-tugitoolide nüüd juba Hapvalis toodetavaist puitkarkassidest saab pehme mööbel ja antakse viimane lihv.
„Meil on plaanis mõlemad ettevõtted ühendada nime alla Helland Baltic. See peaks toimuma paari kuu jooksul, kindlasti enne, kui see aasta läbi saab,” rääkis Helland Møbler ASi tegevjuht Joakim Helland. Kahe ettevõtte liitmise ettevalmistamisega tegelevad praegu advokaadid.
Helland Møbler teeb mööblit avalikule sektorile – koolidele, vanadekodudele, haiglatele. Hellandi sõnul on ettevõttel kindel soov ja tahtmine saada parimaks puitmööblitootjaks kogu Baltikumis.
Eestisse koliti sel suvel seetõttu, et kõik Helland Møbleri konkurendid juba teevad oma mööblit madalate tootmiskuludega riikides. „Norras on tootmiskulud väga kõrged – nii tooraine hinnad, maksud kui ka palgakulu. Me ei suutnud seetõttu turul enam konkurentsivõimelised olla,“ selgitas Helland.
Ettevõttele uut kodu otsides tegi Helland endale kolme Balti riigi eripärad selgeks ja jõudis järeldusele, et parim paik selleks on Eesti. „Eestlaste mõtlemine on norrakate omaga kõige sarnasem ja saame siin ka kõige parema kvaliteedi, mis on meile väga oluline,“ ütles Helland. Sõna „kvaliteet” jookseb praegu veel Hapvali nime kandvas tootmishoones toimunud vestluse ajal korduvalt läbi koos ohtra kiitusega siinsete töötajate kohta – Hellandi sõnul ei leia nii hea töö tegijaid naljalt isegi Norrast.
Kiidusõnu jagub ka eestlaste saksa täpsuse kohta. „Lepingute tähtajad on väga tähtsad, peame määratud päeval kokkulepitud kellaajaks mööbli kohale toimetama. Eestlastega saame selle peale kindlad olla,” rääkis Helland.
Ta lisas, et neil on firmas käibel üks omavaheline nali: Leedus ja Lätis tuntakse küll kella, kalendrit paraku mitte. Eestis aga tuntakse nii kella kui ka kalendrit.
Ettevõtte strateegia näeb ette rahulikku, samm sammu haaval kasvamist. „Vaatame, kuidas läheb. Siin tootmise ostmine oli firmal juba niigi väga suur samm,“ selgitas Helland.
Praegu teeb kogu töö ära 55 töötajat ja tootmine on Pullapääl mahutatud senisest peaaegu kaks korda väiksemale pinnale – veidi üle 4000 ruutmeetri, millega saadakse Hellandi sõnul esialgu suurepäraselt hakkama. Vajadusel saab tootmishoonet ka suuremaks ehitada. Mõistagi tähendaks see siis ka rohkem töökohti ja suuremat palka. Helland aga ütles, et see kõik on alles tulevikumuusika, millest ta eelistab tingivas kõneviisis mitte rääkida.
Kindlas kõneviisis väljendas Helland aga kiiret vajadust kõrge kvalifikatsiooniga CNC operaatori-programeerija järele, kellel on oskus tööstuses kasutatavate puidutöötlemiskeskuste programmeerimiseks. Seni on seda tööd teinud Norrast kohapeale toodud spetsialist, nüüd luuakse selleks aga täistööajaga koht.
Mitte keegi ei sunni mitte kedagi madala palgaga tööl käima. Aga kui on inimesi, kes on nõus tööd tegema väikse raha eest, siis miks ma peaksin maksma kõrgemat palka. Ma armastan kapitalismi. Lollid saavad alati lüpsta.
1 asi on töö andmine ja teine selle eest väärilise tasu maksmine!
Ja mitmele inimesele sina tööd annad?
Nii et kui sa tööandja ehk vanas kõnepruugis orjapidaja ei ole kas sa siis pole üldse enam inimene või? 60% tööst meie ühiskonnas tehakse ära üldse tasuta aga inimeseks peetakse ainult neid kes tasu eest seda teevad. Kõrgelt tasustataud töökohad on aga need töökohad mis oleviku võimu õigustavad ja kindlustavad aga süsteem ja ühiskond on kaks ise asja. Nii oleme saanud ühiskonna mis meie ehk ühiskonna huvides ei tööta… Meie maailmapildis on ikka tõsine error sees.
See on tõeliselt hea uudis. Siis me saame kõik seal firmas sandikopikate eest konkureerides tööl edasi käia ja Norra onud saavad saadud kasumist enda pankasid nuumata ja meie jõuame viie rikkama riigi hulka.