Võlg on võõra oma, aga kui võlakohustus langeb sülle koos pärandiga, võib sellest saada ootamatult ja kiiresti isiklik murekoorem. See võib tähendada, et koos lähedase lahkumisega seisavad rahalise kohustusegasilmitsi ka need, kes on ise võlgu elamist ja jäämist eluaeg vältinud.
Enamasti seostub inimestele päranduse saamisega varanduse kasvatamine. Paljudel on aga kinnisvara ja autosoetatud laenu või liisinguga, mistõttu võib tänapäeval lisaks varale pärida ka võlakoorma. Pärimisseadusest saab teada, kuidas käituda pärandi vastuvõtmisel ning kas ja millal pärandatavast varast ning sellega kaasneda võivast võlakohustusest saab loobuda.Oluline on teada, et pärijal on võimalik pärand vastu võtta ainult tervikuna – ei ole võimalik kohustusi maha jätta ja võtta vastu ainult seda osa varast, mis meeldib.Pärijal onpärandist loobumiseks aega kolm kuud alates hetkest, mil ta saab teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.Oma otsusest teatamine ei ole pärijale kohustuslik, aga silmas peab pidama, et kui ta mainitud kolme kuu jooksul midagi ei tee, saab ta endale kogu talle määratud osa pärandist – nii kohustused kui ka vara.
Inventuur – kaitse pärija varale
Pärimist seostatakse varalises mõttes pigem selle suurenemisega, kuid lahkunu testamendi kõrvale võivad ilmuda ka võlausaldajad, mistõttu võib pärandist saada Trooja hobune. Isegi siis, kui arvame lahkunu pärandi sisu aimavat, võib selles leiduda üllatusi. Inimene oma võlgadest meeleldi ei räägi ja võib olla, et see jääbki võlgniku ja võlausaldaja omavaheliseks saladuseks – kuni notar avab testamendi või selle puudumisel teeb teatavaks pärandi sisu. Tihti ei pruugi võlgnevus kas teadlikult või tahtmatult ka testamendis kirjas olla, mistõttu võibki pärijale saabuda teadmine võlgadest alles pärast pärimismenetluse algatamist. Samamoodi võivad üllatusena tulla lahkunu käenduskohustused.Tuleb ette olukordi, kus pärandvarast ei piisagi pärandina kaasnevate kohustuste täitmiseks ja teadmatusest tuleb pärijal lahkunu pärandvara väärtust ületavate kohustuste katteksloobuda ka omaenese varast. Tasub tähele panna, et need võlad, mis pärandvara väärtust ei ületa, tuleb pärandvara arvelt võlausaldajatele alati tasuda. Pärandiks saadavat vara ületavate kohustuste tasumisest pääsevad pärijad juhul, kui nõuavad pärandvara inventuuri läbiviimist. Siis kaetakse kohustused pärandvara ulatuses ja pärija ei pea seda ületavaid kohustusi oma vara arvel tasuma. Kuigi tegu on tasulise teenusega, on inventuuri koostamine mõistlik. Pärijad võivad pärandist loobuda ka peale pärandi inventuuri, aga ka siis öeldakse lahti nii varast kui kohustustest.
Informeeri võlausaldajat
Tänapäeval, kui paljud suuremad ostud tehakse laenuraha abil, ei ole võlgades lepingute pärimine sugugi erandlik. Ehkki võlad ei pruugi olla alati suured (laenujääk, liisingmaksed, õppelaenukäendus vms.), on need n-ö likviidsed kohustused, mida enamasti tuleb asuda koheselt täitma, samal ajal kui muu päritavvara (näitekskorter võisuvila), jooksvalt pere-eelarvetei suurenda.
Alati tasub võlausaldajat (panka või teisi krediidiasutusi, aga ka korteriühistut, telekomifirmat) teavitada lähedase surmastesimesel võimalusel ja juba enne pärimisõiguse omandamist, sest surnud inimesel võivad olla erinevad kindlustuskaitsed, mis tema kohustused tagavad ja pärija ei pruugigi seda kohustust pärida. Näiteks kui surnud inimesel oli õppelaen ja pangale esitatakse tema surmatõend, siis korraldab pank õppelaenu loovutamise riigile. Õppelaenu koos intressiga tasub pangale riik ja seda juba enne kohustuse pärimist.
Pärijatele kehtib solidaarsusprintsiip
Kui pärijaid on rohkem kui üks, võib pärijate omavahelisel kokkuleppel jaotada pärandi selliselt, et iga osapool saab endale meelepärasema osa. Ent kui päritava vara hulgas on ka võlakohustusi, tuleb arvestada, et panga ees on kõik pärijad solidaarsed vastutajad. Näiteks kui kolm õde-venda saavad omavahelisel kokkuleppel pärandiks auto, ettevõtte ja korteri koos laenuga, siis korterilaenumaksete mittetasumise korral nõuab pank seda ka kahelt teiselt pärijalt, sest kehtib solidaarsuse printsiip.
Võlausaldajate kaitseks on seadusesse sisse kirjutatud, etkui inimene soovib talle määratud pärandist loobuda, kuid tal on oma võlausaldajate ees kohustusi, tuleb need võlausaldaja nõudmisel pärandist tasuda. Kui pärast seda jääb pärandist loobujale kuuluma pidanud pärandi osast veel midagi üle, jagatakse see teiste pärandi vastu võtnute vahel ära.
Enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist on pärijal õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta nii kohtult, notarilt kui isikutelt, kelle käes on pärandvara, testament või pärimisleping. Lisaks võimalikule pärandvara inventuurile tuleb pärandi vastuvõtmise korral arvestada teatavate kulutustega, näiteks notaritasud.
Pärandist loobumise lõplikkus
Nagu öeldud, saab pärandist loobuda kuni kolme kuu jooksul hetkest, kui pärija saab teada pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Notar võib seda tähtaega pärija taotlusel küll pikendada või määrata uue, kui tähtaeg on mööda libisenud mõjuval põhjusel. Oma otsust pärida või sellest loobuda on lubatud hiljem muuta vaid erandjuhtudel.
Kapärimise puhul on oluline lugeda põhjalikult läbi kõik sellegaseotud dokumendid ning teha endale täielikult selgeks pärimisega kaasnevad kohustused, õigused ja vastutus.
Alates 1. jaanuarist 2015 peetakse pärimisregistrit vaid elektrooniliselt, ning sellest saab riigiportaali eesti.ee kaudu küsida andmeid nii endaga seotud testamentide kui pärimismenetluste kohta. Pärimisregistri andmetega saab tasu eest tutvuda ka notaribüroos. Lisaks saab väljaande Ametlikud Teadaanded veebilehe kaudu teada, kas pärandaja pärimismenetlus on algatatud ja milline notar seda läbi viib. Pärandist mitte-loobumine teadmatuse tõttu hilisemast kohustuste täitmisest ei vabasta.
Lee Maripuu / Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
Selliste vigadega kirjutis, et paha hakkab. Seal kus surijaid seal pärijaid.