Magneesiumipuudust organismis on keeruline tuvastada

Väsimus, närvilisus, ebaharilikult kõrge vererõhk ja jalakrambid – need on tavalised magneesiumipuuduse sümptomid. 

„Magneesiumipuuduse esimene ohumärk on tavaliselt püsiv väsimus ja närvilisus, valulikud jalakrambid ning „jooksvad sipelgad” kätel ja jalgadel, silmalau tõmblemine,” ütles Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg. 

Tema sõnul ei tohi sümptomeid ignoreerida, sest pidev magneesiumipuudulikkus võib kehas põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna haigusi. Magneesium on tähtis ka luukoele. Kui selle sisaldus on organismis väike, ei jää kaltsium luudesse.

Magneesiumipuuduse kahtluse korral soovitab Haapsalu perearstikeskuse pereõde Reeli Tilk üle vaadata oma söömisharjumused. „Kiirtoit, magneesiumirikaste köögi- ja puuviljade vähene tarbimine, tugev vaimne ja füüsiline stress, ületöötamine, liigne alkohol ja kohv – kõik need soodustavad magneesiumipuudust,” ütles Tilk. 

Peale vale toitumise viib magneesiumi kehast välja ka deioniseeritud fosforhappega vesi joogivees ja karastusjookides. Väga rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit (nt rasvane juust) segab magneesiumi imendumist. Samuti mõned ravimid, nt diureetikumid ja kortikosteroidid.

Täiskasvanu ööpäevane vajadus on 280–450 mg. Vaimse ja füüsilise stressi korral vajab organism rohkem magneesiumi. Magneesiumivajadus on suurem inimesel, kelle elus on ületöötamise või stressiperioode, eriti kui lõõgastuseks kasutatakse alkoholi. Suurema magneesiumivajadusega on ka sportlased, puberteedieas lapsed/noorukid, samuti rasedad või imetavad naised.

Magneesiumitablette saab osta looduspoest või apteegist. Magneesiumi sisaldavad rohkesti ka päevalille- ja kõrvitsaseemned, nisu- ja kaeraklii, kakaopulber, Kreeka ja India pähklid, pekaani- ja pistaatsiapähklid, kookos- ja täisterahelbed, tatar, hirss ning oad. Vähem leiab magneesiumi rohelistes lehtköögiviljades, peedis, kartulis, tomatis, hernestes, läätsedes, viigimarjades, õuntes, aprikoosides ja banaanides. Kuna merevesi sisaldab magneesiumi, saab seda ka räime, lõhet, tuunikala ja vähilisi süües. Kergesti omastatavat magneesiumi leidub ka piimas, munas, lihas ja juustus.