Liivi farm viib lehmad tapamajja

Kes oleks osanud arvata, et asi nii hulluks läheb, ütleb Auaste osaühingu juhataja Milvi Loorens. Sõrad said loomadel lõigatud, aga laut on rahapuudusel lupjamata. ARVO TARMULA

Rekordmadalale langenud piima kokkuostuhind on seadnud loomapidajad valiku ette, kas teha piimakarjaga lõpp või katsuda vilets aeg üle elada. 

Kullamaa vallas Liivil likvideerib Parmel Farm 280 lüpsilehma ehk kümnendiku Läänemaa lehmadest ja jätab alles vaid mullikad ja pullid. 

„Kahjumit ei ole mõtet toota,” ütles Parmel Farmi juhataja Virve Leht. Osa lehmi läheb kombinaati, osa läheb teistesse farmidesse. „See oli raske otsus ja see ei sündinud üleöö.”

Kui Liivi farm maha arvata, jääb Läänemaale 21 piimafarmi. Piimalehmi on 2600 ringis.

Piimakarjaga on Läänemaal lõpu teinud ka Uue-Mõtte osaühing Kullamaa lähedal Kullametsa külas. Uue-Mõtte juht Argo Aavekukk lõpetas 35 lehma pidamise 11 kuud tagasi, mil liitrist sai veel üle 30 sendi. Nii väike kari polnud ka tol ajal majanduslikult tasuv, ütles Aavekukk. Ainult oma perele oli tööd liiga palju, aga lisajõudu palgata ei jaksanud. 

„Alguses oli kahju ja raske, aga kui olud keeruliseks läksid, saime aru, et tegime õige otsuse,” ütles Aavekukk.  

Euroliidu odavaim piim

Praegu on Eestis piimaliitri keskmine kokkuostuhind 23 senti ehk 61 protsenti aastatagusest hinnast. Läänemaa piimatootjad saavad Eesti keskmisest veelgi vähem, enamasti 22 senti ja alla selle. 

Euroliidu teiste riikidega võrreldes on Eestis piimahind kõige rohkem langenud. Mõnes riigis, nt Slovakkias, Bulgaarias ja Kreekas jõudis piima hind tänavu I kvartalis isegi 2014. aasta I kvartali tasemele. 

„Üritame vastu panna, aga raske ja valus on,” ütles Piirsalu põllumajandusühingu juht Elvo Leppmaa. 

Leppmaa sõnul teeb asja veel raskemaks, et piima kokkuostja ei maksa õigel ajal ja siis tuleb piskutki kerjata. Piirsalu piim läheb Terele. 

Teised loomapidajad, kellega Lääne Elu rääkis, oma kokkuostja üle ei nurisenud. Piimaraha laekub õigel ajal nii Saaremaa kombinaadist kui ka Leedu juustuvabrikuid Eesti piimaga varustavast OÜ Elpast.

Et viimase kümne aasta madalaimat piimahinda kuidagi kompenseerida, müüvad farmerid vara ja hoiavad töötajate pealt kokku, aga lüpsikarja vähendamisele ei ole veel läinud. „Ei ole veel loomi vähendanud,” ütles Palivere põllumajandusühistu juht Ludmilla Tammer. 

Küll aga on vähem töötajaid ja kulud on kokku tõmmatud. „Lõpetada me veel ei taha.”

Palivere ühistul on laudas 592 looma, sh 292 lüpsilehma. Lehmapidajad on sööda varunud ja loodavad talve kuidagi üle elada, aga kindlust, et kevadel midagi muutub, ei ole. Praegune piimahind on Tammeri sõnul püsinud neli kuud. Leppmaa ütles, et praegu on viljalõikuse aeg ja saab vilja müügiga kompenseerida piimast tulevat kahjumit. Ometi on ka vilja hind madal. Kevadel sai Leppmaa tonnist 170 eurot, nüüd 125. Lootus on ka lihaloomade peal.  

Kõik on kõigile võlgu

Leppmaa sõnul on pangad olnud laenude ja liisingute maksmisel mõistlikud ja andnud maksepuhkust, aga kauaks seda ei ole. Tähtajad hakkavad kuu või paari pärast kukkuma. 

„Vägisi peab jälle teistele võlgu jääma,” ütles Leppmaa. 

„Peab kiitust avaldama, kes on vakka ja oma arveid taga ei aja,” ütles Auaste OÜ juhataja Milvi Loorens. „Ootavad ja jupiti saavad.”

Ka Auaste farm katab piimakahjumit lihaloomade müügiga, kuigi ka liha hind on krooniaja tasemel, 2 ja 2.15 kilo.  Auaste piim läheb samuti Leetu. Auastel on 56 lüpsilehma, koos noorkarja ja lihaloomadega kokku on loomi paarisaja ringis.  

 „Põllumajandus on käest ära, ei kõlba kuskile,” ütles Leppmaa. „Kui saaks 26–27 senti liitrist, oleks ka juba asi, ei toodaks kahjumit.” 

„Selle talve elame üle, aga kõik plaanid tuleb kõrvale jätta,” ütles Lõuna-Läänemaa loomapidaja Tiit Orulepa. Tema farmis on kõik 120 lüpsilehma alles.

Milvi Loorens tänas õnne, et ei jõudnud hakata uut lauta tegema. Ka Nigula Piima Leediküla 500 lüpsilehmaga farmis ootavad plaanid paremaid aegu. Nigula Piima loomakasvatuse juht Tiina Roosalu ütles, et kokku hoitakse, kust saab, aga võlad tekivad ikkagi. Palka pole kellelgi vähendatud, aga palgatõus oli 25 töötajal viimati paar aastat tagasi. Kokku ei ole hoitud loomasööda pealt.

Milvi Loorens on Auastes mõelnud, et hakkaks ise juustu tegema, aga see nõuaks investeeringuid ja uut tööjõudu, aga see kõik on praegu liiga riskantne. Alles liisiti uus heinapress, mis maksis 50 000 eurot. 

„Kui hinnatõusu ei tule, siis kevadel enam sööta varuma ei hakka,” ütles Loorens. 

„Müüme loomi, varsti tuleb hakata maad müüma,” ütles Läänemaa suurima loomapidaja Kirbla osaühingu juht Toomas Laos. „Prakeerime ja prakeerime, aga varsti pole enam prakeerida ka.” Kui varem läks lihakombinaati 3–5 kehvema tervise ja väiksema toodanguga looma, siis nüüd on läinud juba ligi 50 looma. Lähevad järjest paremad loomad. 

 „Veerand jääb kogu aeg puudu,” ütles Laos praeguse piimahinna kohta. „Müüme ka tehnikat, vilja ja oma varusid, aga vilja oleks endalgi vaja.” 
Laos lubas vastu pidada, kuni kannatust ja närve jätkub ning kuni midagi veel müüa on. Sügisel lubas ta teha „kõva raie lihaveiste hulgas”, et piimakahju katta. 

Laos kartis, et võib kuluda veel mitu aastat, enne kui Vene kriis laheneb ja piimahind tõusule pöörab.  

Piimakarjakasvatus on kriisis
Tanel Bulitko, Eesti tõuloomakasvatajate liidu esimees:

Praeguses piimakriisis on kõige raskem seis Baltimaades. Et piima kokkuostuhind on omahinnast madalam, käib karjade likvideerimine. Eestis on piimakari vähenenud 4000 lehma võrra, aga see arv kahekordistub. Kõige rohkem on karju likvideeritud Jõgeva- ja Põlvamaal. Jõgeval on piimatootmise lõpetanud suuremad ettevõtted, Põlvas 20–25 aastat tegutsenud talud. Eestis on praegu 95 000 lehma.

Kurb on, et neist, kes on piimatootmise kord lõpetanud, ei ole mitte keegi uuesti alustanud. 

Piimahinna langus hakkas pihta mullu 7. augustist ja selle taga on Venemaa sanktsioonid. Selle all kannatab terve Euroopa, kus valitseb nüüd piima ületootmine. Uute turgude leidmine võtab aga aega.

Euroopa Liit on lubanud piimatootjaid toetada 500 miljoni euroga, aga see on kogu Euroopa peale ja väga palju sellest abi ei saa. 

Läti riik maksis oma tootjaile hiljaaegu 8 miljonit eurot. Eesti riigi abiplaanidest pole praegu teada.