Pooled Läänemaa seakasvatajad lõpetasid tegevuse

Selle talu naabrusesse maetakse Linnamäe farmi sead, juhul kui sinna peaks katk jõudma. Foto: Arvo Tarmula

Uute bioohutusnõuete mittetäitjad peavad tegevuse lõpetama või maksma trahvi, mistõttu on umbes pooled väiketootjad sunnitud seapidamise lõpetama.

1. septembrist jõustusid kõigile seapidajaile ühtsed bioohutusreeglid. Nende mittetäitmisel ootab seapidajat ees sunniraha või trahv. „Me ei hakka trahvima esimesest kuupäevast. Esialgu teeme ettekirjutuse ja anname lisaaega majapidamine bioohutusnõuetega vastavusse viia,” kinnitas Läänemaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Tõnu Erik. Pikendust saab anda veel paari nädala jagu. „Kui oktoobris on sead laudas, aga näiteks tara on puudu, tuleb karistama hakata,” nentis Erik.

Augustis tehti kõigis seakasvatustes lauskontroll bioohutusnõuete täitmise hindamiseks. Eriku sõnul on need majapidamised tegevuse lõpetanud, mis ei vasta nõuetele. „Probleeme on vaid ühega,” teatas Erik.

Kui varem oli Läänemaal sigade väikepidajaid 30 ümber, siis nüüd on neid järel 15.

Ei Erik ega Läänemaa veterinaarkeskuse juhataja Urmas Johanson osanud öelda, kui suured on trahvid. „Trahvimäära või sunniraha suuruse täpsustab lähiajal ministeerium,” teatas Johanson.

Kõige suuremaks takistuseks kaheseapidajaile hindavad Johanson ja Erik nõuet ehitada tara ümber lauda, sööda- ja sõnnikuhoidla. Tara peab olema nii tihe, et sealt ükski metsloom läbi ei poeks. „Desomatte ja vahetusriideid jaksab seapidaja osta, kuid taraehitus on suurem investeering, mida kõik endale lubada ei saa,” selgitas Erik.

Tugeva tõuke lõpetamise kasuks otsustama andsid väikepidajaile maaelu edendamise sihtasutuse (MES) makstavad toetused. Väikepidajad said 10. augustist MESist taotleda kuni 4000 eurot toetust tegevuse lõpetamiseks. Eriku sõnul pani just see võimalus enamiku seapidajaid otsustama tegevuse lõpetamise kasuks.

Seakasvatajad peavad nüüd hoolikamalt ka dokumente täitma. Igal seapidajal peab olema korrektselt koostatud bioohutuskava. Bioohutuskava üks osa koosneb etteantud tabelist ja teises on seapidaja enda tehtud märkmed vabas vormis. Kirjas peab olema territooriumile sisenemine ja väljumine, desomattidesse aine lisamine ja kõik muu bioohutusnõudeid puudutav. „Esialgu põhinevad bioohutuskavas kirjas olev ja tegelik tegevus usaldusel. Ükski ametnik sigade Aafrika katku kahtluseta lauta sisse ei astu,” lubas Erik.

Katku ilmnedes kontrollitakse bioohutuskava ja kui selles on tegelikkusega vasturääkivusi, vastutab see, kelle allkiri on all.

Hanila ja Lihula valla veterinaararst Jaan Esko teatas, et temale teadaolevalt on seal piirkonnas kõik kaheseapidajad oma tegevuse lõpetanud või teevad seda kohe. Esko sõnul on tegu vanainimestega, kes ei suuda aina karmistuvate bioohutusnõuetega kaasas käia ja peavad ainsaks lahenduseks tegevuse lõpetamist. Hanila vallas Ranna rantšot pidav Ande Arula on ainus, kes seal kandis jätkab.

Arula kinnitas, et tema peab sigu pigem kui lemmikloomi, mitte kombinaati saatmiseks. Sellest hoolimata on ta teinud kõik, et katk sigadest eemal hoida. „Kõik 22 eritõugu siga elavad kivist hoones, samuti on seal tara,” kinnitas Arula. Ranna rantšos käisid ka veterinaarametnikud ja jäid oludega rahule. Arula sõnul oli sigadel varem vaheldusrikas elu. „Paljud külastajad käisid neid uudistamas, kuid nüüd on vaid kaks talitajat, kes nendega tegelevad.”