2

Hillar Tatra maailm: Maja kui fantaasia

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

tatar_naivism_fmarisander26Fotod: Maris Sander

 

 

 

 

 

 

 

 

44 aastat pedagoogina tegutsenud Haapsalu kunstniku Hillar Tatra (78) maja Haapsalus Pargi tänaval on müügis. Lääne Elu pildistas selle maagilise maailma üles, enne kui maja uue omaniku leiab.

Hillar Tatar võtab mind vastu oma tütre korteris Tamme tänaval. Ta elab seal novembrist saati. „See on esimesel korrusel, pole treppidest käimist ega ahju kütmist!” nendib Haapsalu üks tuntumaid kunstnikke pragmaatiliselt. Tema enda kodu Pargi tänaval on kinnisvaraportaalides müügis 160 000 euroga ning koos sellega ka 18 aasta jooksul valminud kümned fantaasiarikkad aiaskulptuurid, seinamaalingud ja kujud.  

„Mul on, jah, plaanis maja ära müüa, sest see hakkas veidi üle jõu käima. Kõik pärijad kipuvad ju ka Tallinnasse,” arutleb Tatar. Kahetoalises mugavustega korteris on hallipäisel kunstnikul lihtsalt palju mugavam elada. „Ainus küsimus on, mis nende skulptuuridega peale hakata. Seal on kolmesajakilosed, kahesajakilosed kujud – kuidas sa need ära viid?”

Nii ongi maja hinna sees ka kümned fantaasiarikkad aiaskulptuurid ning see, mis neist saab, oleneb juba uuest omanikust.    

Postkast on känguru kõhus

Pargi tänaval asuva eramukrundi väravast sisse astudes on kohe selge, et tegemist ei ole mingi tavapärase telliskivist majaga. See on terve omaette fantastiline maailm, kus elavad müütilised tegelased, mitme pea ja mitme käega olendid, vaimud ja teised justkui mõnest animafilmist välja astunud kujud.

Väraval võtab külalisi vastu känguru, mille sisse on installeeritud postkast. „See on tehtud aastal 2000, mil Austraalias Melbourne’is olid olümpiamängud. Känguru pepu kohal on väike klaas, nii et köögi aknast võib näha, kas postkastis on midagi või ei ole,” tutvustab Tatar oma üht vanemat aiaskulptuuri. Veel vanem töö on mütoloogiline kukk, milles võib leida jüriarraklikke jooni ning mille on Tatar valmistanud kuke aastal sündinud pereliikmetele mõeldes.

Maja ukse ees on kuju peremehe ja perenaisega, mille all mängib kolmas pea pilli: „Muusika, see on nagu kutse!” teatab Tatar lõbustatult. Sealsamas kõrval on mitme käe ja kahe peaga kuju, sest kaks kätt on vähevõitu: „Alati on ju nii palju tööd!” 

Järgmise põõsa all on sinine kala: „Üks väheseid Kristuse sümboleid kunstis.” Sealsamas on ka mustvalge skulptuur lahkunud hundikoerast Reksist, kes oli kunstniku hea sõber. Ümber nurga, aia ääres seisab väätidesse kasvanud pikajalgne kunstniku skulptuur, pintslid käes, kus Tatar on parodeerinud iseennast. Kunstnikku võib ära tunda mõneski tema töös, ka maalides. Nagu ta mitmel korral ka ise nendib, armastab ta paroodiat. „Mulle meeldib grotesk ja huumoriga asju võtta. Iseennast on ju eriti hea parodeerida!” ütleb Tatar.

Tagaaias seisab uhke merikotkas, mis varestele ei meeldinud, ja need hakkasid kuju nokkima – ikkagi nemad on aias võimul! Õunapuu all hõikab taevasse vahtrapuust kits, mis assotsieerub Edvard Munchi „Karjega”. „Loom ka karjub ja kuidas veel! Tema revolvrit ju kätte ei võta,” mõtiskleb kunstnik kitse kuju juures.

„Siin on purskkaev ja selle ees oli ka väike basseinikene, kus vesi tsirkuleeris nii, et vesi tuli välja naise rinnast – see on lapsele ju esimene toiduköök,” tutvustab Tatar ideed järgmise kuju loomise taga.

Mitmel skulptuuril ja ka maja tänavapoolse välisseina maalingul on kujutatud püramiide ja kõikenägevat silma. Seal on ka mees, kes kannab põlevaid puid – kujund, mis märgib loomingulist põlemist. Väga vaimukas on vaimu kuju, kes kõnnib läbi majaseina. „Vaim ei vaja uksi ega aknaid! Ta tuli läbi seina!” itsitab Tatar habemesse. 

„Püha õhtusöömaaeg” – korduv teema

Nii nagu terves aias võib igal sammul leida vaimukaid olendeid, on ka maja seinad seestpoolt üleni kunstiga kaetud. Eriti võimsana mõjub trepikoda, kus on Tatra maalidest moodustunud terve galerii, nii et vaba seinapinda on vähe näha. Kuna Tatar armastab värve, on ka tema kodu üleni kirju ja rõõmsais värvitoonides. „Värv on ikka maali alus. Must ja valge pole maalijaile isegi mingid värvid!”

Üks Tatra lemmikmotiive, mis kordub tööst töösse, on variatsioonid Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaja” ainetel. „Oma 75 aasta juubelil nägin seda maali esimest korda ja see läks mulle tõesti väga hinge,” räägib Tatar. Korraga said Milano Santa Maria kirikus asuvat maali range kontrolli all 15 minutit vaadata 15 inimest. „Kahel korral ei pääsenud ma sisse, sest oli järjekord. Siis sai arvutis aeg kinni pandud,” meenutab kunstnik, kelle ühel säärasel kontseptuaalpildil on Kristus maskiga, märkimaks seda, et inimene on kahenäoline. „Me valetame tegelikult kohutavalt palju ja elame valesti,” leiab kunstnik. Mõistagi ilutseb üks versioon „Pühast õhtusöömaajast” ka Tatra Pargi tänava maja elutoa seinal.

Üks põnevamaid kohti Tatra majas on ateljee – seal on kunstnikul nii palju töid, et need pole seintele mahtunud, ning neid on kinnitatud ka lakke. Just selle ateljee pärast Tatar kunagi selle maja omale ostiski, sest tuba on väga valgusküllane ja sobib ka hästi kunstihuviliste juhendamiseks. 

Tatral loetud kokku 3000 tööd

Tatra õpilane Maarja Loodma on Hillar Tatra töid kokku lugenud 3000 ringis. „Mul jäi endal ka suu lahti! Ma ei teadnud, et neid on nii palju!” ütleb Tatar. Haapsalus on tema töid peaaegu kõikjal: Lääne Elu toimetuses, muusikakoolis, nüüdses põhikoolis, kus Tatar endises gümnaasiumis pikki aastaid töötas, jm. Praegu, mil arutletakse kooli remondi võimaluste üle, loodab kunstnik, et tema maalitud fuajees asuv suur pannoo siiski säilitatakse. Seda soovi kinnitas Lääne Elule ka põhikooli direktor Anne Mahoni.  

Mõistagi on tema töid ka paljudes Haapsalu kodudes, alates galeristidest ja kultuurikorraldajatest kuni linnapeani välja. Pole ka ime – tal on väga suured teened Haapsalu linnaisade ja vaimueliidi jäädvustamisel oma töödes. Tatar näitab mulle pilti, mis on saanud inspiratsiooni Rembrandti „Doktor Tulpi anatoomialoengust” ning kus kujutatakse Urmas Suklese anatoomialoengut enne mudaravi. Teisel pildil on Sukles oma koeraga, kolmandal koos Toomas Vilosiuse ja Andres Lipstokiga. Haapsalu tuntud inimestest figureerivad tema töödes ka kunstniku koolivend Gunnar Meyer, Aita Mölder, Andres Ammas, Mati Kammiste jt.  

Tatar ei maali nüüd enam juba mõned aastad. 2013. aasta pühendas ta ajakirjaväljalõigetest kollaažide tegemisele, mis olid ka näitusel Kuke galeriis. Kunstnik leiab, et see meetod aitab väga hästi edasi anda tema kunstile omast kujundlikku mõtlemist. „Näiteks meeste ja naiste teema – meestel on meeste maailm, naistel on naiste maailm. Vahel on need omavahel konfliktis. Seda on kollaažina hea edasi anda. Lõikad, sätid paika, liimid ja ta sobib,” jutustab Tatar ning lisab, et pensionärina arvestab ta muidugi, et see meetod on hoopis soodsam kui õlivärvide ostmine.

Nüüd on Tatar pühendunud sõnakunstile. „Minu maalimine on praegu niisugune!” ütleb Tatar ja näitab kaustikut, mis on kirjutatud täis luuletusi. „Mulle on sõnavorm alati meeldinud. Olen väga palju luuletusi lugenud ja hindan ka raamatuid. Sõnakunst on väljaelamise kunst! Viina ei saa iga päev võtta, hakkab tervisele ja rahakotile. Aga midagi peab inimene ju tegema!” teatab Tatar ja loodab oma 80 aasta juubeliks avaldada neist tekstidest ka väikese kogumiku.

tatar_naivism_fmarisander40 tatar_naivism_fmarisander26 tatar_naivism_fmarisander16 tatar_naivism_fmarisander04 tatar_naivism_fmarisander01 tatar_naivism_fmarisander38 tatar_naivism_fmarisander31 tatar_naivism_fmarisander33 tatar_naivism_fmarisander34 tatar_naivism_fmarisander29

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
külliki valk nõu
külliki valk nõu

Olen Tatra õpilane Tallina 20 Keskkooli päevilt 1975 kuni 1980.Sealt algas minu tee kunsti juurde .Head mälestused.Suur tänu õpetajale.

Miili
Miili

Olen hr Tatra õpilane. Kustumatu mälestuse jättis ta. Tore inimene.

wpDiscuz