Muinastulede ööd tähistatakse Haapsalus Aafrika rannas

Arhiivipilt muinastulede öölt Aafrika rannas. Foto: Arvo Tarmula

Laupäeva õhtul süttivad lõkked üle maailma, nii ka Haapsalus, kus tuleb muinastulede öö tänavu uhkem ja suurem. Peale suure lõkke on kultuurimaja poolt ka muusika ning toidufestivalilt leitud toitlustaja.

„Suurt tuld pole Haapsalus tehtud, ikka süüdati väiksemad küünlad, me mõtlesime, et lõke võiks ikka Noarootsi välja paista,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juhataja Merike Laur, kes võttis muinastulede öö korraldamise Haapsalus enda ja seltsi õlule juba kolmandat aastat.

„Möödunud aastal oli üritus väga populaarne, inimesi käis läbi ikka sadades, ka siis oli meil superlõke, mis põles veel ka keskööl,” meenutas Laur.

Tema sõnul ujusid meres rahva pandud küünaldega laevukesed ja õhku lasti ka Hiina laternaid, mida tänavu palutakse mitte kasutada, et mitte tekitada liigset prügi.

Jätke laternad koju

Muinastulede üle-eestilisel korraldajal MTÜ Tuleranda on ekstra palve kasutada lõkkematerjaliks vaid puitu ning küünalde tarvitamisel tuleks sellest järele jäänud kestad samuti kaasa võtta. „Kogu oma tekitatud prahi võtame pärast üritust kaasa!”, „Ei lase lendu taevalaternaid, õhupalle ega ilutulestikku!”, „Ei saada vette asju, mis põlevad kontrollimatult ja jäävad sihitult triivima, näiteks parv-lõkked, ujuvküünlad!” seisab kodulehel.

Traditsiooniline lõkete süütamise õhtu on loodud selleks, et öelda: hoiame merd, mis meid ühendab! Sel õhtul süttib Eestimaa randades nii palju lõkkeid, et neid võib näha igast mereäärsest kohast.

„Ideaalis peaks olema nii, et ühest tulest peaks näha olema teist tuld,” ütles Merike Laur.

 „Siiski on tunne, et paljud pole ikka veel üritusest kuulnud, tore oleks, kui igaüks meist võtaks kaasa kas või väikese küünla ja süütaks selle lähima veekogu ääres,” julgustas ta osalema.

Kindlasti ei tasu mere äärde tulemata jätta, kui mingil põhjusel ei saa seal lõket süüdata. „Tulge vähemalt teisi lõkkeid vaatama,” kutsus Laur.

Unistame suurelt

„Kui enamasti mõtleme lõkkeid süüdates minevikule, siis seekord võiks ettepoole, tulevikku vaadata,” ütles MTÜ Tuleranda eestvedaja Mairold Vaik. „Ka sel aastal soovime taas meelde tuletada, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist. Mõtleksime sel õhtul koos, milline võiks Läänemeri ja selle ääres olev vaba riik olla tulevikus.”

Vaigu sõnul on muinastulede ööl, mil koguneb seltskondi, hea arutada, milline võiks tulevikus olla meie riik, kus meil ja meie lastel oleks hea elada. „Kutsume sel aastal muinastulede ööl osalejaid unistama ja kirja pandud tulevikuloost pärast ka teada andma.”

Muinastulede traditsioon on juba 20 aastat vana. Iidetulede süütamise taaselustamine algatati ühel ajal Soomes ja Eestis 1992. aastal. Üle-eestiliseks muutus üritus 2009. Samal aastal loodi ka koduleht. Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid nad lõkked, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele. Muistsete lõkete meenutamiseks kogunevad kümned tuhanded inimesed igal aastal lõkete süütamiseks mere äärde.

Sellest ajast peale süttivad lõkked igal aastal augusti viimase laupäeva õhtul päikeseloojangul. Sel õhtul moodustunud lõkete kett on liikunud üle Põhjalahe Ahvenamaa kaudu ka Rootsi, nüüd süüdatakse lõkkeid ka Läti randades, Eestis ka siseveekogude ääres.

Kodulehel www.muinastuled.ee on võimalik teistele oma lõkkest teada anda ja kaardilt ka teiste lõkete asukohti näha. Tänavu süüdatakse tuli Haapsalus Aafrika rannas päikeseloojangul, kell 21.30.