LIIGA PALJU KLOORI: Haapsalu basseinid võitlevad vee puhtuse eest

Fra Mare töötajad Argo Laherand ja Ingrid Talving kontrollivad basseinivee puhtust. MARKUS SEIN

Karmistatud nõuded basseinivee kvaliteedile ja mõnede külastajate puudulikud hügieeniharjumused sunnivad Haapsalu basseiniomanikke järjest enam pingutama.

Eelmise aasta lõpus saatis Terviseameti Lääne talituse Haapsalu esindus kolmele Haapsalu veekeskusele – Fra Marele, Haapsalu veekeskusele ja Laine spaale märgukirjad, milles juhiti tähelepanu basseinivee kvaliteedile. Nimelt selgus järelevalve käigus, et ujulad vastavad üldiselt küll kehtestatud nõuetele, kuid terviseameti Lääne talituse juhtivinspektori Kristel Kallaste sõnul oli kõigi probleem basseinivee kloorisisaldus. Nii terviseamet kui ka  basseiniomanikud  kinnitasid Lääne Elule, et kõrvalekalded normidest olid väga väiksed – jutt käib üldiselt suurusjärgust 0,1 mg/l, kuid reeglid on reeglid ja neist tuleb kõigil kinni pidada. Lisaks kehtestati 2011. aastal  basseiniveele varasemast karmimad nõuded ja see sunnib ujulaomanikke nüüd veelgi enam pingutama.

Läänemaa aastaraamatus avaldatud terviseameti kokkuvõttes märgitakse, et Haapsalu avalike basseinide suur probleem on piinlik fakt, et paljud külastajad ei pese end enne basseini minekut. Kui aga basseini satub pesemata inimesi, häirib see kohe töötavaid veetöötlussüsteeme ja mõjutab kloori sisaldust basseinivees. Mõistagi mõjutab kloori sisaldust vees ka see, kas basseinide veevahetus on piisav, samuti basseinide hooldus, juurde lisatava vee hulk, veepuhastussüsteemide hooldus ja korrasolek.

„Ettevõtted saatsid meile oma vastused, kus kirjeldavad abinõusid, mida nad kavatsevad vee kvaliteedi parandamiseks kasutada,” ütles Kallaste. Fra Mare lubas välja vahetada veefiltri liiva ja uuendada klooriautomaatika andureid, Haapsalu veekeskus suurendada vahetatava vee hulka ning Laine SPA pesta sagedamini veefiltreid ja vahetada basseinivett.

Fra Mare puhul on kõikuva veekvaliteedi üks põhjusi spaa juhi Ingrid Talvingu sõnul kindlasti see, et basseini lisatakse merevett. Terviseametilt on selleks luba olemas, samas aga pole taolise veekokteili omapärasid arvesse võtvaid piirnäitajaid Eesti vabariigis kehtestatud, mis teeb lubatu piirides balansseerimise tavapärasest keerulisemaks. Vastavalt lubatule on uuendatud klooriautomaatikat, filtriliiva pole aga veel vahetada jõutud.

„Ootame, kuni basseinikülastajaid vähemaks jääb – selleks protseduuriks tuleb bassein mõneks ajaks sulgeda,” selgitas Talving ja rõhutas, et enne sügishooaega vahetatakse filtriliiv kindlasti ära.

Samuti osteti veeanalüüside tegemiseks uus ja moodne aparatuur, mis leiab rakendust mitu korda päevas.

Laine juhataja Irene Väli möönis, et basseinivee kvaliteediga näevad vaeva kõik spaad. „Normid on karmid,” kinnitas ta. Ka Laines tehakse mitu korda päevas veeteste ja kui tulemus ei vasta normidele, tehakse automaatika töös kohe muudatused. Nagu lubatud, korraldatakse Laines varasemast sagedamini filtrite läbipesu ja alates sellest aastast on iga kolme kuu tagant sanitaarpäev, mille käigus lastakse basseinist vana vesi välja ja uus sisse. Varem tehti seda kord aastas. „Oleme ka ventilatsiooni parandanud – kloor lendub õhku ja kui seda piisavalt ära ei imeta, langeb see basseinivette tagasi, mille tulemusena võivad näidud korrast ära minna,” selgitas Väli.

Mullivannis on kasutusele võetud uudne tehnoloogia – lisaks tavapärastele filtritele paigaldati ka spetsiaalsed UV-lambid, mis aitavad vee kvaliteeti paremini kontrolli all hoida.  

Värskelt remonditud Haapsalu veekeskus avas uksed uuesti juuli alguses. Haapsalu Spordibaaside haldusjuhi Alar Källe sõnul vahetati remondi käigus välja mitmed seadmed ja sarnaselt Laine spaaga on sealgi mullivannides vee kvaliteedi tagamiseks kasutusele võetud UV-tehnoloogia. „Loodame, et see hakkab toimima nii, nagu oodatud. Jääkkloori uus norm on päris karm ja ilma lisaseadmeteta vee korras hoidmisega enam naljalt toime ei tule. Vahetame nüüd ka basseinis rohkem vett,” rääkis Källe. 

Kõigi kolme veeasutuse juhid kinnitasid, et vesi basseinides on kvaliteetne ja mingeid terviseriske külastajatele pole. Et Tervisameti võetud proovid aeg-ajalt lubatust veidi hälbivad, on nende sõnul aga paratamatus. „Kui proov võetakse vahetult pärast seda, kui vees on käinud inimesi, kes pole end enne korralikult puhtaks pesnud, ei jõua bassein ennast nii kiiresti taastada – on teatud tsükkel, mille jooksul vesi käib liivafiltritest läbi ja saab puhtaks,” selgitas Källe.

„Meil on küll pesemise kohta kõikjale käitumisjuhendid pandud nagu kõikides Eesti ujulates ja spaades, aga eks sellega on nagu liikluse ja prügimajandusega – kõik hakkab peale kodusest kasvatusest,” nentis Talving, lisades et paraku on inimeste basseinikultuuris endiselt märgata puudujääke.

„Kindlasti saab ettevõtja ise väga palju ära teha, et olukorda leevendada, aga lõpmatuseni seda kohustust ettevõtja õlgadele jätta pole ka õiglane. Basseinivee puhtus on kahepoolne vastutus,” lisas Väli.

Hea teada

Nõuded avalikele basseinidele:

Iga basseinikasutaja kohta tunnis asendatakse 2 m3 basseinivett puhastatud veega

Basseini tühjendatakse, puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

Basseini põhja ja seinu puhastatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas.

Väljavõte valitsuse määrusest „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”