Läänemaal on vähipüügilube veel saada

Vähipüügilube saab veel taotleda seitsmes maakonnas. Vähipüügihooaeg sai avalöögi 1. juuli hommikul kell 9, mil algas vähipüügilubade taotlemine augustikuuks. Praegu on võimalik lube taotleda veel Järva-, Viru-,  Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Viljandi- ja Läänemaal.

Nii nagu varasematel aastatel, said ka tänavu vaid mõne minuti jooksul otsa kõik püügiload Saare- ja Hiiumaal, päeva jooksul ka Tartu- ning Pärnumaal. Vähipüügilube taotleti aktiivselt ka Järva-, Valga- ja Harjumaal. Kõige rohkem püügiöid võeti Saaremaal Võlupe jõele, Vesiku ojale, Oju peakraavile, Lõve ja Punapea jõele ning Karujärvele.

Hiiumaal väljastati kõik load Luguse jõele.

Tartumaal oli populaarseim Pangodi järv, Pärnumaal Paadrema jõgi, Järvamaal Reopalu jõgi ja Väinjärv ning Valgamaal Aheru järv.

Harjumaal oli müügihitiks Männiku karjäär. Kuigi mainitud veekogud on olnud ka möödunud aastatel eelistatumad, ei tähenda see seda, et mujal ei tasuks vähki püüda.

Vähirikkamate veekogude arv küündib seitsmekümneni, aga vähiveekogusid kokku on Eestis üle kahesaja. Seega on ka mujal piisavalt võimalusi vähipüüki harrastada ja paljudes maakondades on jätkuvalt vabu püügivõimalusi. Näiteks võib vähki leida Aidu, Jõksi, Kavadi, Jaala ja Konsu järvedest, samuti Amme, Pedja, Tuudi, Leevi ning Võhandu jõgedest. Siiski peab igas veekogus teadma vähkide täpsemat asukohta, sest vastasel juhul võib püüniseid leotada pikalt, ent tulemuseta.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti tuletas meelde, et loa omanik peab viibima püügikohas ja esitama viie päeva jooksul pärast loa lõppemist püügiaruande, mida tuleb teha ka siis, kui vähki ei saadud.

„Püüda tohib vähemalt 11-sentimeetriseid vähke, kõik alamõõdulised vähid tuleb püügikohas tagasi vette lasta. Natad või mõrrad tuleb enne järgmist püüki korralikult kuivatada, et haigused ei leviks. Kui järgida kõiki vähipüügi- ja looduses käitumise reegleid, kujunebki vähipüügist meeldejääv elamus,” ütles Tuusti.

Vähipüük toimub 1. augustist 31. augustini 2015.