Homme ootab Läänemaal avatud talude päeval külalisi kümme talu.
Tutvust saab teha mitut sorti lihaveiste, hobuste ja muude pudulojustega, süüvida rullsilo tegemise saladustesse, lõigata katuselaastu, sõita lameda põhjaga lootsikuga, uurida ehtsat kanepipõldu ja juua kanepiteed. Seda kõike kümnes Läänemaa talus, mis avavad pühapäeval oma uksed kõigile maaelu ja -töö huvilistele.
Üks kümnest usteavajast on Lääne-Nigula vallas asuv Kirimäe ürdiaed, kus kasvab nii mitut-setut sorti maitse- ja lõhnataimi, et aia perenaine Eve Teder pole neid kokku lugenudki.
Kohale jõuda on lihtne. Haapsalu poolt tulema hakata, Kirimäe peale keerata ja muudkui otse, kuni kiviaed paistma hakkab. Sealt paremale, on Eve Teder meid õpetanud ja öelnud, et eksida pole võimalik. Ega olegi.
Kiviaed hakkabki paistma, Eve Teder sirutab selga – juuli on ürdiaias kibe tööaeg, sest kogu aeg tuleb midagi korjata-lõigata – ja tuleb õue peale vastu. Päike on pilve tagant välja tulnud, pannud maitsetaimed lõhnama ja mesilased õite kohal sumisema. Mesilastele maitsetaimed meeldivad. Taimi endid just hektarite kaupa ei ole, on kastide ja lappide kaupa, aga palju sorte on küll.
Et kõik oleks kohe selge ega tekiks mingit valestimõistmist, ütleb saksa filoloogist Eve Teder kohe, et tegemist pole ürditalu, vaid ürdiaiaga – talu on 20 hektarit, temal on ikka aed.
Kirimäe ürdiaed on rohkem elustiilipaik, kus maitsetaimi tolmeldavad oma mesilased, teeks kuivatab neid päike, metsast käib kurgirohtu söömas „oma” jänes (ei panda pahaks) ja putukaile, kelle elupaiku kipub maamuna väheks jääma, on sisse seatud hotell: väike majake, täis männikäbisid, suuremate ja pisemate aukudega puupulki ja veinipudeli korke. Sinna saavad putukad pesa teha, ja teevad ka.
Et aga Eve Teder on maitsetaimede kohta aja jooksul üht-teist kõrva taha pannud, siis miks mitte seda kõike ka avatud talude päeval teistega jagada. Kasvatamine ise sai suurema hoo sisse kolm aastat tagasi, ja nii veedabki muidu õpetajaametit pidav Eve oma suved Kirimäe ürdiaias.
Üks, mis Eve Tederit vaimustab, on söödavad õied. See pole eriti laialt levinud. Rukki- ja saialille ehk teatakse, rohkem mitte.
„Kõikide maitsetaimede õied on söödavad,” ütleb Eve.
Need võivad kaunistada torti või salatit või mis iganes rooga või olla ise roaks. Eve noorem poeg Magnuski teab, et rukkililleõisi kõlbab saputada pannkoogitaignasse: tulemus on väga huvitav silmale vaadata. Ja et taignas praetud salveilehed viivad keele all.
„Uskumatu, jah, et selline asi on nii hea,” ütleb Eve.
Kõnnime ürdiaias ühe puhma juurest teise ja kolmanda juurde ja maitseme taimi. Eve jagab juhatust.
Ahtalehine peiulill maitseb sidruni järele. Läikiv peiulill jälle maitseb nagu aniis. Moldaavia tondipea rahustab. Iisop ja mets-kassinaeris aitavad köha vastu. Kurgirohi on kurgirohi sellepärast, et rohu noored lehed maitsevad nagu värske kurk. Vanarahva tarkuse järgi soodustab kurgirohi kõikide taimede kasvu aias. Kui aga aias kasvab salvei, siis ükski häda ei kimbuta. Salvei on üks Eve ja Magnuse lemmikuid.
Rukkililledest saab muu hulgas silmadele kompressi. Lavendel on hea suhkru sisse pista, saab hea maitse ja lõhnaga suhkru, ja aitab koide vastu. Keerispea parandab mulda. Väetist maitsetaimedele eriti ei panda, sest väetis paneb taimed vohama, nii et maitse ja lõhn jäävad niruks. Kõige paremini näikse paljudele maitsetaimedele sobivat kuiv klibune maa, ja just säherdune Kirimäel ongi.
Avatud talude päeval, muide, saab Kirimäe ürdiaias teha pimetesti ja arvata lõhna ja maitse järgi ära, mis taimega tegu on.
Ürtide kuivatamiseks on ürdiaia õue peal päikesekuivati.
„Internet õpetas. Abikaasa meisterdas. Töötab sooja ilmaga,” ütleb Eve.
Päikesekuivati näeb välja nagu mesitaru: mustast plekist kaldpind, mille päike tulikuumaks kütab ja viib kuuma õhu üles, taimekuivatusrestide vahele. Praegu kuivab seal iisop. Kesksuvi on iisopi korjamise aeg.
Minagi lahkun ürdiaiast, perenaise kingitud lõhnav iisopikimp käes, ja olen valmis iga kell hakkama ise maitsetaimi kasvatama. Sisimas tänan õnne, et ma näiteks mõnda avatud pühvlikasvatustallu ei sattunud.
Avatud talud Läänemaal
* Kalda talu, Martna vald (lihaveise- ja hobusekasvatus)
* Tammejuure talu, Martna vald (kanepikasvatus)
* Kruundi talu, Lääne-Nigula vald (teravilja- ja kaunviljakasvatus, seemnekasvatus; veisekasvatus)
* Kirimäe ürdiaed, Lääne-Nigula vald (maitsetaimede kasvatus)
* Tuulingu talu, Ridala vald (õunakasvatus ja kalapüük)
* Tuuro karjamõis, Ridala vald (kanakasvatus)
* Lauri-Antsu mahetalu, Ridala vald (teravilja- ja lambakasvatus)
* Aaviku talu, Hanila vald (köögivilja- ja kanakasvatus)
* Ranna rantšo, Hanila vald (koduloomade park)
* OÜ Vormsi MT, Vormsi vald (lihaveise- ja hobusekasvatus)
Üle kogu Eesti avab pühapäeval, 19. juulil kell 10-17 uksed üle saja talu.
Eve Teder poeg Magnusega ürdiaias. Foto: Arvo Tarmula
