Kirstin Raudsepp. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu kolledži rakendusinformaatikasse pürib viis inimest kohale.
Nii pikka tööpäeva kui sel neljapäeval pole Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava juhil Piret Lehistel seni olnud, vähemasti sisseastumiseksamite ajal mitte.
Hommikul kell kümme algas test, keskpäevast vestlus sisseastujatega. Koju jõudis Lehiste õhtul kell üheksa.
„Meeletu päev oli,” ütleb ta tagantjärele.
Tänavu konkureerib rakendusinformaatikas viis inimest kohale. Avaldusi laekus 93, vastu võtab kolledž 20 tulevast rakendusinformaatikut. Niisugust tungi kolledži mõnele erialale ei mäleta ka kolledži arendusspetsialist Heli Kaldas.
„Viimasel viiel aastal küll mitte,” ütleb Kaldas.
Mullu oli konkurss IT-erialale poole väiksem (20 kohale 47 inimest, konkurss 2,5).
Üllatusi jätkus teisigi.
„Seltskond on täiesti teistsugune,” nentis Piret Lehiste.
Enne sisseastumiseksameid arvutas Lehiste välja sisseastujate keskmise vanuse ja sai 27.
„Siiani tuldi enamasti pärast gümnaasiumi lõpetamist,” ütles Lehiste.
Väga palju on sisseastujate seas neid, kellel on juba kõrgharidus või on õpingud kunagi pooleli jäänud.
Kolmandik 93st rakendusinformaatika tänavusest sisseastujast on naised.
„Küsisime ka, miks just rakendusinformaatika eriala, ja saime vastuseks, et palju on räägitud sellest, et ITsse on vaja rohkem naisi. Meedia on oma töö teinud,” ütles Piret Lehiste.
Lehiste sõnul hakkab tasapisi kaduma stereotüüp, et ainult mehed suudavad reaalaineis läbi lüüa.
„Eks tüdrukuid ole sellega lapsest peale hirmutatud, et nad ei saa IT-maailmas hakkama, aga saavad küll. Kui vaadata hindeid, on need paremad hoopis tüdrukuil. Tüdrukud on järje- ja sihikindlamad, nad ei loobu nii lihtsalt, ei anna alla, ei jäta asju pooleli,” märkis Lehiste.
Ka näikse kolledžis olevat möödas ajad, mil enim sisseastujaid oli Haapsalust või üldse Läänemaalt. Tullakse üle Eesti: Setumaalt, Tartust, Pärnust, Hiiu- ja Saaremaalt, Ida-Viru- ja Raplamaalt. Heli Kaldase sõnul meelitab sisseastujaid rahulik keskkond. Mida aasta edasi, seda teadlikumad on sisseastujad: uurivad ja võrdlevad ülikoolide õppekavu.
Kolledžis reedel täiesti juhuslikult kohatud Kirstin Raudsepp on täpselt selline, nagu Lehiste ja Kaldas on kirjeldanud kolledži tulevast heas mõttes „teistsugust” IT-tudengit: ta on Tallinnast, 33aastane, juba töötab IT-alal ja – ta on naine.
Haapsalu kolledžit eelistas ta Tallinnas asuvale emaülikoolile sellepärast, et kolledži tsükliõpe võimaldab töö kõrvalt õppida. Ka on Raudsepp juba enne sisseastumist uurinud õppekava ja erialaaineid.
„Ilus väike linn. Miks mitte. Kuna ma tahan töö kõrvalt õppida, siis on see parim variant,” ütles Raudsepp.
Raudsepp möönis, et naised tõepoolest natuke kardavad, et ei saa IT-alal hakkama.
„Aga kui tahtmist ja huvi on, saab küll,” ütles Raudsepp.
Raudsepp möönis, et sisseastujate hulka nähes ehmatas ta veidi ära, aga punktid peaksid tal olema head.
„Loodan, et vestlus läks kah hästi ja jään ootama tulemusi,” ütles Raudsepp.
Boonusena toetab riik rakendusinformaatikat kui prioriteetset eriala ja maksab kümnele kolledži värskele IT-tudengile igas kuus 160 eurot stipendiumi.
Heli Kaldase sõnul võib kolledži rakendusinformaatika menu põhjuseks ollagi otsus viia see eriala üle tsükliõppele, et mitte dubleerida emaülikooli IT-eriala. Sealse päevaõppe täiendusena võimaldab kolledži tsükliõpe õppida ka täiskasvanuil töö kõrvalt.
Kolledži teised erialad – tervisejuht, liiklusohutus, käsitöötehnoloogiad ja disain – olid tsükliõppele üle läinud juba varem.
Igapäevaõppes käivad veel viimased klassiõpetajad, kes võeti vastu 2012 ja lõpetavad 2016. Pärast seda enam päevaõpet kolledžis ei ole.
Rakendusinformaatika tsükliõppele üleviimine oli Heli Kaldase sõnul paras pähkel õppekava juhtidele, kes „hullu ideega” kaasa tulid ja õpetatava materjali nii-öelda kokku pressisid. Kui seni õppisid rakendusinformaatikud õppeaasta ringi neli päeva nädalas, siis nüüd kolm päeva nädalas üle nädala.