Haapsalu põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Erkki Lass leiab, et vähemalt 1.-4. klassi lapsed peaksid võimlema koolimajas. ARVO TARMULA
Haapsalu linnavalitsuse otsus kaotada põhikooli renoveerides kooli võimla tekitab õpetajais ja spordiasjatundjais vastakaid tundeid.
„Muidugi oleks ideaalne, kui oleks koolil oma võimla,” ütles Haapsalu põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Erkki Lass.
Kindlasti ei pea Lass õigeks linnavalitsuse esialgset plaani, mille järgi käiksid üle tee asuvas spordihoones kehalise kasvatuse tunnis kõik lapsed.
„Mina seda ette ei kujuta, et 1.–2. klassi lapsed käivad üle tee spordihoones. Kes neid viib ja toob? Kõik need külmetused, autod ja kurjad lapsevanemad,” arutles Erkki Lass.
Seni on spordihoones käinud tunnis lapsed 5. Klassist alates.
Esialgu on linn küll loobunud mõttest 1.–4. klassi lapsed üle tee tundi saata. Nemad peaksid edaspidi, kui on kool korda tehtud, hakkama võimlema aulas. Lassi sõnul saaksid väikesed lapsed seal ehk kuidagi hakkama, aga eskiisi järgi tundub ruum pisike. Et aga teavet on vähe, pole Lassil lõplikku seisukohta.
„Ei tea ju, mis sinna tuleb. Aula eeldab lava. Kas jooksuruumi jätkub? Kas on võimalik rahvastepalli mängida?” arutles Erkki Lass.
Suuremate laste üle tee spordihoones tunnis käimise kohta ütles Lass, et „siiamaani ei ole midagi juhtunud” ja „vast saavad hakkama”.
Spordihoones tundide andmine aga tekitab Lassi sõnul probleeme ka õpetajale, kes jääb kahe asutuse vahele. Kui on vaja tellida spordiinventari, ei pruugi sellest olla huvitatud kumbki pool: koolil võimlat ei ole, spordihoone haldajal pole aga huvi inventari vastu.
„Mina õpetajana jään kahe vahele õhku,” ütles Erkki Lass.
Lass märkis, et kui linnal on korralik (Läänemaa ühisgümnaasiumi võimlast paremate võimalustega) spordihoone ja valmimas on ka universaalhall, ei oleks tõepoolest mõistlik ehitada veel üks võimla. Lassi sõnul olekski sel juhul hea, kui väikesed saavad koolimajas tunnis olla.
Samal arvamusel oli ka Haapsalu põhikooli hoolekogu juht Heli Kaldas. „Kui väikesed saavad aulas olla, siis mina probleemi ei näe,” ütles Kaldas.
Kaldase sõnul on hoolekogu ja vanemate kogu samal seisukohal. Kui oleks valida, kas uus või remonditud koolimaja, eelistaksid lapsevanemad muidugi uut, aga palju asju oleneb ikkagi rahast, ütles Kaldas.
„Küllap on uue maja varianti kaalutud ja vaadatud rahakotti,” märkis Heli Kaldas.
Haapsalu põhikooli hoolekogu liige, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu ütles, et põhikooli võimla lammutada vaid sel põhjusel, et riik ei toeta uue võimla ehitust, oleks kergekäeline.
„Ilmselgelt tuleb kool korda teha, aga enne lammutamist peaks järele mõtlema. Mina tahaksin teada, kas on kaalutud eri lahendusi, samuti seda, mis mõju on võimla lammutamisel laiemas plaanis,” ütles Merle Mäesalu.
Spordiliidu Läänela peasekretär Ülle Lass nentis, et tema käest ei ole linn ametlikku seisukohta küsinud, ka on tal ametliku seisukoha kujundamiseks seni liiga vähe teavet.
„Minu isiklik seisukoht on, et nii suurel koolil peaks olema oma võimla. See on Läänemaa kõige suurem kool. See, et üle tee asub spordihoone, on lisaboonus,” ütles Ülle Lass.
Lassi sõnul peaks linn võimla asjus nõu pidama ja koostööd tegema eelkõige kehalise kasvatuse õpetajatega, sest just nemad hakkavad seal tööle.
Haapsalu aselinnapea Liina Põld märkis, et kui rahastamistingimused ei muutu, pole päris uue ja võimlaga koolimaja ehitus linnale jõukohane. Valitsuse määruse eelnõu järgi saab toetust küsida kuni viis miljonit eurot. Uue koolimaja ehitus maksaks Põllu sõnul kaheksa miljonit.
Viie miljoni korral oleks linna omaosalus miljoni euro ligi, kaheksa miljoni korral tükk maad suurem, selgitas Põld. Kui linn saaks maksimumi ehk viis miljonit eurot toetust, tuleks miljoni ligi omaosalust ikkagi laenata.
„See on omafinantseeringu võimekuse piir, millest üle ei tahaks minna,” ütles Põld.
Seda, kui palju maksaks võimla ehitus või remont, pole arvutatud. Spordihoones on väga head sportimisvõimalused, valmib universaalhall. Kui koolil oleks oma võimla, jääks spordihoone esimene pool päeva tühjaks, loetles Põld.
„Me ei pea nii väikeses linnas mõistlikuks ehitada veel üht võimlat,” ütles Põld.
Aula, kus hakkaksid edaspidi sportima pisemad lapsed, ei tule Põllu sõnul pisem kui praegune võimla. Pinda oleks seal ligi 300 m², peale selle 2 × 24 m² riietus- ja duširuumile.
Haapsalu linnavalitsus kavatseb riigi toetusel renoveerida põhikooli. Majakarp tehakse seest tühjaks, Kuuse tänava poolse tiiva ots ja võimla küljes asuvad abiruumid lammutatakse. Võimla ise ehitatakse ümber aulaks. Uut võimlat ehitada või vana renoveerida pole kavas, sest riik ei toeta võimla ehitust ega remonti.
Ei saa eriti aru,mis see siia puutub,et kui koolil oleks oma võimla,jääks spordihoone esimene pool päeva tühjaks? Kool on kool ja spordihoone hoopis midagi muud. Koolil ei lasu kohustust hoida spordihoone töös. Päris rumal argument aselinnapea poolt.
Olen kindel, et Haapsalus ja Läänemaal on kokku piisavalt raha, et siinset hariduselu õigel viisil elus hoida, sh parimad kõikide lisavõimalustega koolimajad ehitada. Probleem on aga ilmselt huvides. Riik lubab ju ainult ühte. Kui “lüpsimehed” oleksid ühest ja ainsast parimast koolist huvitatud, küll siis paneksid oma raha ka mängu. Konkurentidele on loomulikult soodne, kui tekib kriitiline mass rahulolematuid lapsevanemaid ja need siis alternatiivseid koole soosima hakkavad.
Proua Põld on jälle aktsioonis.
Muidugi ideaalis tahaksid vanemad linnavalitsusse ka pädevaid haridusjuhte,kellel ei käiks üle jõu koostöö kogukonnaga ja asjadest lihtsalt ning avalikult rääkimine.Paraku papa Karilaid purjetas riigikokku ning siinsete tegemised ja tegemata jätmised ei ole enam see millele tähelepanu pöörata.
Kui kooli ja võimlat lahutab suure liiklusega tänav, peaks liiklusohutuse mõttes olema ülekäigukohal valgusfoor. Eriti kui on tegemist lastega, kes peavad liikuma kahe hoone vahel. Selline nagu on veetorni juures.
kui kellelegi ei meeldi, Lääne Elu, ärgu lugegu. Fakt on see, et ilma Lääne Eluta käiks linnavalistsues selline sahker-mahker et hoia ja keela, LE on ainus, kes teeb sisulislt tööd, küsib arvamusi jne. Juba see, et Sukles iga LE teema peale närvihaigeks muutub, näitab et leht teeb head tööd. Olen kuulnud, et Sukles olla käskinud Tuisul Haapsalu spordikompleksi vehklemishalli ehitada. Käskinud miljoni laenu võtta ja valmis teha. Hea Lääne Elu, kas saaksite seda veidi uurida aga mitte Sukleselt, sealt lendab vaid tatti 360 kraadi.
Kellega siis ikkagi arutletud on,kui keegi mitte midagi täpselt ei tea?
Ehitage universaalhall kooliga kokku, milles küsimus? Haapsalust võiks olla üleriigiline vehklemiskool. Väga kompetentseid treenereid meil jagub, kui saame vehklemishalli, siis see on unikaalne riigis. Neid arutelu pidepunkte on küllaga, aga vaat ei saa sellest aru, miks linnavalitsus ja Sukles tahavad otsuseid teha kabineti vaikuses ebakompetentsete ametnike osalusel. Kurat võtaks, kas te ei saa sellest aru, et arutele võiks ka kogukonda kaasata!
Palivere PKs on samuti spordihoone eraldi, keegi ei nurise
Rõõm näha, et kk õpetaja suudab adekvaatselt analüüsida. Miks linnavalitsus ei suuda? Peale lahmimise ja süüdistuste ei kuuldu sealt midagi. Kas tõesti pole Suklesel mõnd tuttavat tohtrit, kes uued tabletid välja kirjutakd?
Eelmine õppeaasta käis 4 klass ka spordihoones tundides. Vale info artiklis, et alates 5 klassist.