0

Muuseumi toimetised pühendati Mati Mandelile

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

11698739_1146830271999492_2000356153522547378_o

SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juht Anton Pärn (paremal) ja Erki Russow (temast vasakul) esitlesid Haapsalu raekojas Läänemaa Muuseumi toimetiste 18. numbrit. Foto Arvo Tarmula.

Täna Haapsalu raekojas esitletud Läänemaa Muuseumi toimetiste number erineb eelnevatest nii oma paksuse kui ka selle poolest, et esmakordselt on tegemist ühe isiku juubelile pühendatud numbriga – sedapuhku on toimetised pühendatud 70. sünnipäeva tähistanud arheoloog Mati Mandelile.

Toimetiste SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juhi Anton Pärna sõnul oleks võinud Mandeli juubeli puhul teha ka eraldi väljaande, kuid samas sobib toimetiste formaat juubilari mitmekülgsusega suurepäraselt. Nii nagu on toimetiste kaante vahele läbi aegade mahtunud teemad Läänemaa arheoloogiast, arhitektuurist, etnoloogiast kuni hilisema ajalooni, on ka Mati Mandeli uurimisteemad ulatunud muinasajast metsavendluse ja 1940. aastate sündmusteni.   

"Mati Mandel on nii teenekas uurija, et vääriks mitut kogumikku," ütles toimetiste seekordse numbri toimetaja Erki Russow. Ta lisas, et pidas teeneka arheloogi juubelikogumiku toimetamise enda õlule võtmist loomulikuks, sest sai oma esimesed areholoogiliste kaevamiste kogemused Haapsalus, Mandeli õpilase Anton Pärna juures: "See näitab Läänemaa arheoloogia järjepidevust."

Läänemaa ajalugu puudutavate artiklite kõrval on toimetistes avaldatud Mati Mandeli bibliograafia. Vaatamata oma mahukusele ei hõlma siiski kõiki kõiki Mandeli kirjatöid, mis läbi aegade kirjasõnas avaldatud.

Mati Mandel ütles toimetiste esitlusel, et on end teadlasest rohkem pidanud ajaloo populariseerijaks. "Kui läksin Ajaloomuuseumisse tööle, hakkasin kohe ka kirjutama, sest arvan, et rahvale tuleb asju selgitada," rääkis ta. 

Mandeli sõnul oli tema esimeseks uurimisteemaks muistne relvastus, kuid kui selgus, et tollastes tingimustes enam kaugemale minna ei saa, keskendus ta kalmete uurimisele. Juubilar tõdes, et kaevata on ta aastate jooksul saanud palju ja leitud esemeid on oma uurimistes saanud kasutada väga paljud uurijad, kuid enda hinnangul on ta kaugemale jõudnud muinaskalmete ja -matusekombestiku uurimisel. 

Arheoloogia kõrval on Mandelit köitnud ka 1940. aastate ajalugu. "Uhke olen ma Hirmus-Antsu raamatu üle. See ilmus õigel ajal, mil inimesed, kes mäletasid, olid veel elus," ütles ta. Mandel lisas, et alati nii hästi ei lähe ja mitmed teemad ongi seetõttu pooleli jäänud, et pole enam mäletajad. Samas lisas juubilar, et teemasid, millega tegelda tahaks oleks veel, aga kõike ei jõua. 

Täna esitletud Läänemaa Muuseumi toimetised kannavad järjekorranumbrit 18 ja on sellega Eestis üks pikemat aega järjepidevalt ilmunud muuseumite väljaandeid.

Seekordses numbris saab lisaks Mati Mandeli mittetäielikule bibliograafiale lugeda Indrek Jetsi artiklit Skandinaavia hilisviikingiaja kunstistiilidest muistsetel Läänemaa relvadel ning Martin Malve, Madis Maasingu, Sebastian K.T.S Wärmländeri ja Kalev Jaago kirjutist Haapsalu kesk- ja varauusaegsest võllamäest.

Kaks artiklit on Haapsalu linnuse relvadest – Jaak Mäll esitleb oma teooriat Haapsalu malmsuurtükkide kasutusest ning Jüri Peets ja Ain Mäesalu vaatlevad lähemalt linnuse relvaleiu püsse.

Anton Pärn ja Erki Russow on vaatluse alla võtnud Haapsalus Väike-Mere tänava ääres asunud keskaegse puithoone, Madis Maasing keskendub aga propagandasõjale Saare-Lääne vaenuse aegsel Liivimaal 16. sajandil.

Inna Põldsam kirjutab Lihula isepäistest nunnadest, Risto Paju aga Haapsalu ja selle lähiümbrust kujutavatest joonistusest ühes 19. sajandi visandiplokis. 

Ago Pajuri uurimus on 1917-1940. aasta maakonnavalitsusest Läänemaal, Oliver Orro oma aga Haapsalu ja Lihula muinsuskaitsealast 1970.-1980. aastail. 

Anu Mänd ja Kalev Jaago on aga lugejani toonud Saare-Lääne piiskopi vasalli Otto Varensbecki testamendi aastast 1500.   

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz