Kasekamp: vapside rehabiliteerimine on pseudoprobleem

Läinud sügisel korraldas Jaanus Karilaid koos Heino Noore ja Arnold Juhansiga Haapsalus vapside näituse. Foto Merilin Kaustel-Lehemets  

Vabadussõjalaste rehabiliteerimine, mille toetuseks eelmisel nädalal moodustati riigikogus toetusrühm, on ajaloolase ja politoloogi Andres Kasekampi hinnangul pseudoprobleem, kirjutab BNS.

Eelmisel nädalal moodustasid riigikogu Keskerakonna ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmed vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma, mida juhib endine Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilad. Toetusrühma kuuluvad veel liikmed EKRE liikmed Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaas, ja keskerakondlased Heimar Lenk, Aadu Must ja Märt Sults.

Ajaloolasena vabadussõjalaste liikumise uurimisele keskendunud Andres Kasekamp ütles BNS-ile, et vabadussõjalaste rehabiliteerimine on „täielik pseudoprobleem“, mille järgi pole nii juriidilisest kui ka ajalooteaduslikust vaatevinklist mingit vajadust.

Kasekamp sõnas, et vabadussõjalased olid poliitiliselt selgelt paremäärmuslik liikumine, kuid samas tõelisest fašismist „jäi neil palju puudu“.

Kasekamp nimetas kummaliseks asjaolu, et kuigi Eestis on vabadussõjalaste näol olemas „tugev ajalooline pärand“, ei ole ükski Eesti parempopulistlik erakond end selle liikumisega seostanud. Ainsa erandina tõi ta välja üheksakümnendate keskel Tiit Madissoni poolt moodustatud Rahvuslaste Keskliidu. „See on olnud ainus katse võtta vapse positiivseks eeskujuks,“ nentis Kasekamp.

"Nüüd tundub, et EKRE on kaudselt samastumas end vabadussõjalastega," sõnas Kasekamp. "Ka vapse süüdistasid poliitilised oponendid liialdades natsideks. Ise pidasid nad end ausateks Eesti patriootideks," märkis ta.

Keskerakondlaste kuulumist vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusrühma nimetas Kasekamp „imelikuks suhteks“. Ta nentis, et EKRE on marurahvuslik erakond, Keskerakonna valijaskonnast moodustavad aga suure osa venekeelsed. „Kui paralleele tõmmata, siis Edgar Savisaar on olnud pigem Konstantin Pätsi moodi,“ sõnas ajaloolane.

Kommenteerides konkreetselt toetusrühma moodustamist ütles Kasekamp, et soov vabadussõjalasi rehabiliteerida on „väga segane“ ning arusaamatuks jääb, kas toetusrühma moodustamisega soovitakse vapse rehabiliteerida juriidiliselt või ajalooteaduslikust aspektist.

"Ajaloolaste puhul pole riigikogu poolt mingit üleskutset rehabiliteerimiseks vaja. Erinevate hoiakutega ajaloolased on vapsidest kirjutanud juba taasiseseisvumisajast saadik ning lükanud ümber mitmeid valeväiteid vapside kohta," sõnas Kasekamp.

Kasekamp nentis, et kui juriidilisest vaatevinklist peaks rehabiliteerimine tähendama ebaseaduslikult represseeritutele kodanikuõiguste tagasiandmist, siis seda vabadussõjalase puhul ammu tehtud. Ta sõnas, et riigikogu andis juba 1938. aastal amnestia kõigile, kes 1936. aasta protsessil süüdi mõisteti ning 1940. aastal taastas Päts oma dekreediga vabadussõjalaste kodanikuõigused, auastmed ja aumärgid.

"Seega ei näe ma ka juriidilisest aspektis mingit vajadust vabadussõjalasi tänapäeval rehabiliteerida," sõnas Kasekamp.

"Kokkuvõttes – see on algatus on segane, kummaline ja täielik pseudoprobleem," sõnas Kasekamp.