27

Tiina Brock: Kas eesti keele riigieksam on eesti keele riigieksam?

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eesti keele riigieksam ühisgümnaasiumis arvo tarmula (18)Eksam Läänemaa Ühisgümnaasiumis. Foto: Arvo Tarmula

Esmaspäeval, 27. aprillil toimus eesti keele riigieksam. See on oluline enamiku abiturientide jaoks, sest seda arvestatakse kõrgkoolidesse sissesaamisel rohkemal või vähemal määral.

Seega, selleks eksamiks valmistutakse pikalt ja põhjalikult: kirjutatakse kirjandeid ja ka muid tekste, loetakse hulganisti kirjandusteoseid ja õpitakse neid seostama igapäevaeluga, tundides toimub palju-palju muudki ja vaatluse alla tuleb igasugu erinevaid päevakajalisi teemasid, mille üle arutletakse, millest kirjutatakse.

Kuid ometi on esmaspäeval toimunud eksam põhjustanud üle vabariigi emakeeleõpetajate pahameele tulva, kaasa arvatud siinkirjutajas.

Miks?

Esiteks. Eesti keele ja kirjanduse tundides tegeletakse väga paljude erinevate tekstidega, millest suure osa moodustab klassikaline maailmakirjandus, mis peaks aitama kujundada õpilaste kultuurilist maailmapilti. Lisaks pakuvad koolid ka lisakursusi teatri- ja filmikunstist.

Sellel eksamil polnud aga neist teadmistest pea mingit kasu. Oluliseks osutusid ühiskonnaõpetuse, ajaloo ja bioloogiateadmised. Üks teema võimaldas kirjutada tänapäeva Eesti elust eesti nüüdiskirjanduse või filmikunsti näitel, aga eesti nüüdiskirjandus on vaid minimaalne osa kogu kirjanduskursuste mahust, lisaks sellele oli see eksamil veel piiratud temaatikaga Eesti tänapäeva elust.

Palju on meil neid autoreid, kes sellesse kitsasse valdkonda mahuvad ja kui paljusid neist üks 12. kl õpilane teab?! Üht? Kaht?

Hargla, Heinsaar sinna alla näiteks ei mahu, aga neid selle kursuse raames loetakse. Kivirähk? Õppekavas on olemas nüüdiskirjanduse kursus, kuid seal käsitletakse kogu maailma nüüdiskirjandust, mitte ainult eesti kirjandust! Vaieldakse veel sellegi üle, kust üldse algab nüüdiskirjandus…

Teiseks. Emakeeleeksami aeg on 6 tundi ilma pausita, millest väga paljudele õpilastele ikkagi väheks jäi. Sama probleem oli mitmetes teisteski koolides (allikas EES).

Miks peab seda uut kaheosalist eksamit tegema ühe jutiga? Miks ei või seda teha kahel päeval, nagu tehakse inglise keele eksamit? Milline tööandja saab nõuda oma töötajalt pingis istumist 6 tundi järjest ilma puhkepausita?

Lisaks istumisele peab õpilane tegema 2 pingutust järjest: lugema ja analüüsima üht teksti, mille ta valib 4 teksti hulgast (seega loeb need kõik enne läbi), ning selle valmis saanud, peab uuesti keskenduma ja kirjutama kirjandi.

Tekstid on keerukad, küsimuste vastused peavad olema 50-100 sõna, kuid sageli on vastused pikemadki, küsimusi on 3-4 teksti kohta. Kirjandi jaoks on 4 teemat, millest 2 olid sel korral Eesti tänapäeva probleemidest (miks mitte kultuurist?), 1 riikidevahelistest probleemidest ja 1 eetikaprobleemidest teaduses-tehnikas (miks mitte meedias?).

Ma ei taha öelda, et need teemad olid halvad, vaid seda, et need olid liiga ühetaolised ja vähe seotud keele ja kirjandusega. Sellised teemad peaks kindlasti jääma, kuid need ei tohiks olla ainsad!

Kuna Eestis kaotati ära kõik valitavad riigieksamid, siis üritatakse justkui eesti keele eksami alla mahutada kõik teised õppeained.

Toimunud eksami põhjal tuleb välja, et õpilane peab näitama oma küpsust väga paljudes eri valdkondades ja ainetes. Sellisel juhul võiks olla tegemist lihtsalt gümnaasiumi küpsuseksamiga, millest õigekirja ja teksti koostamise põhimõtete eest vastutab emakeeleõpetaja, aga sisu eest (mis annab muide 40% kirjandi punktidest) vastutavad kõik õpetajad, sest teemad ei lähtu enam keelest ja kirjandusest ja kultuurist laiemalt.

Kuidas saan mina, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, tagada häid tulemusi, kui minu õppeainest nii vähe sõltub.

Õigekirja eest saadavaid punkte on kogu eksami 100 punktist 26, see on konkreetne keeleoskus, mida saan õpetada. Aga tekstist arusaamise õpetamine ei ole ammu enam ainult eesti keele õpetaja pärusmaa, sellega peavad tegelema kõikide ainete õpetajad. See on üleüldine õpioskus, mitte emakeeleoskus Ainekeskne sõnavara ja teadmised omandatakse ikka vastavas tunnis, mitte eesti keele tunnis.

Tõesti, ilukirjandusliku teksti mõistmist õpetab emakeeleõpetaja, aga enamik õpilasi ei vali seda tekstiliiki. Lugemisülesande teksti mõistmise eest saab aga 34 p (kogu töö 100 punktist).

Ülekohtune eksam paljudele õpilastele, samuti emakeeleõpetajatele.

Tiina Brock, Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
hullu pole
hullu pole

Hullumajast põgeneb ära üks hull. Selle peale ütleb hullumaja direktor: “Pole hullu – Pole hullu!”

Ja minu poeg ütles, et täitsa hullumaja. Ütlesin talle kohe, et poliitikut sinust küll ei saa.

Caroline
Caroline

Mina ise tegin selle eksami möödunud esmaspäeval ning julgen väita, et polnud ta nii hull midagi. Minul kulus 4,5 tundi, sama ajaga tegin ka proovieksami. Ja kaugeltki ei lugenud ma neid kõiki tekste läbi. Uurisin välja milline kõige huvitavam ning meelepärasem tundus ja lugesin selle 2 korda läbi. Lisaks olen käinud hoopis kutsekoolis ning minu kirjanduse ja eesti keele tunnid pole kaugeltki mitte nii mitmekülgsed olnud, samuti on õppetundide maht väiksem. Aga mitte midagi hullu seal kindlasti ei olnud.

küpsuseksam
küpsuseksam

Jõri Mõis ütles nii:
Koolis ilmselt on inglise keel sajandi pärast ikkagi standard, see on kõigi haritud inimeste keel. Arvan küll, et eesti keel on olemas sünnipäevadel ja anekdootide rääkimisel teatud seltskondades. Aga pigem veidrusena.

Vot sulle lops, millest küps inimene räägib. Kõik küpsed viljad potsatavad puu otsast alla. Olge toored ja tegusad!

Ka õpetaja
Ka õpetaja

Väga õiged mõtted! Sisuliselt ongi tegemist gümnaasiumi küpsuseksamiga, aga tulemuste võrdlemine käib ikka vaid eesti keele kui õppeaine piires. Kui õpilase teadmised näiteks ajaloos, bioloogias ja ühiskonnaõpetuses on kesised, siis ei saa ta ka õigekirja korrektselt omandanuna suurepärast tulemust loota.

anton
anton

Selle artikli kommentaarid on nii head, et tahan siia samuti panustada.

…Minu kiri on tavalisest pikem, kuna mul ei olnud piisavalt aega lühema kirja kirjutamiseks…

kirjutas kunagi Blaise Pascal (leiutas mehaanilise arvutusmasina)

Soovin kõigile pehmet põrumist

Eksami sooritaja :)
Eksami sooritaja :)
Ka mina sooritasin eksamit. Esimese osa analüüsimine ja küsimustele vastamine võttis mul kaua aega ja sellepärast jäi ka kirjandi jaoks vähem aega Mul tuli ajast puudu sest hakkasin puhtandit ümber kirjutama liiga hilja mõeldes veel teskti juurde, sest mul oli see veel lühike.Esimese osaga sain siiski hästi hakkama sest vajalik sõnadearv tuli kokku. Valisin mõlemad eksami teised variandid. Teine teema oli seotud rahvaarvu vähenemisega, mis on paljustki seotud geograafiaga ja kuna geograafia pole mulle raske, tundus see kõige mõistlikum teema minujaoks.Ka minuarust on tegu rohkem sellise üldeksamiga kus endal peavad olema suured teadmised sest muidu sa ei leiagi endale sobivat… Loe rohkem »
Siug
Siug

Igati nõus artikliga.
Kui see eksam üldse midagi meie küpsuse kohta tõestas, siis seda, kas oleme ühiskonna väärilised keskpärased inimesed. Another brick in the wall. Pealiskaudselt millestki mulli ajada, sellega saime me kôik tôenäoliselt hakkama, aga oma reaalseid teadmisi ja küpsust näidata see ei vôimaldandanud.
Teemad iseenesest oleks vôinud olla väga head kui vôtta ära môned nõutud detailid, mis muutsid teemale lähenemise väga piiratuks. On suur vahe kas eksamit sooritab jurist vôi näitleja. Nad võivad kirjutada samast teemast, aga läheneksid ikka ivale erinevalt. See oligi selle eksami viga. See ei lasknud läheneda teemadele mitmest erinevast küljest.

Anonüümne
Anonüümne

Ma arvan, et selliseid teemasid, mis kõigile sobiks, ei olegi. Loomulikult põhjustab eksam palju kõneainet, on alati põhjustanud. Ja me võime seda nimetada küpsuseksamiks, eks vareamlt nimetati ju ka kirjandit küpsuskirjandiks.

Eesti keel on vahend, mis aitab oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt väljendada, ei ole vahet, mis teemal. Eks õpilase küpsust näita see, milline on tema silmaring ja kuidas ta oskab oma mõtteid paberile panna.

Silver
Silver

Kaudselt haakub teemaga: Tallinna TV saatesari Mõtleme taas 2015.04.07 ja 2015.04.21.

Agnes
Agnes

Mis meist saab?

Konnad on teadagi kahepaiksed loomad ja partidele on kõik nagu hane selga vesi.
Aga õpetaja väärib minupoolset lugupidamist ja austust, et julges oma nime all kirjutada, sest nagu me teame ütlust ” julge hundi rind on haavleid täis”. Ja oi kuidas inimestele meeldib tulistada.

wpDiscuz