Valitsus kinnitas neljapäeval riigikantselei esitatud ja peaministri suuniste põhjal koostatud tegevuskava valitsuse prioriteetsete eesmärkide täitmiseks ametisoleku esimese 100 päeva jooksul.
Tegevuskavas on välja toodud valitsuse prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded, nende täitmise eest vastutav minister, tähtajad ning otsuse langetamise tasand, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile
Eesti julgeoleku tugevdamiseks hoiab valitsus riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt kahe protsendi tasemel SKP-st. Jätkatakse NATO kohalolu põlistamist Eestis ja NATO nähtavat heidutust Eestis ning lähiregioonis, finantseerides täiendavalt Eesti kui vastuvõtja riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks. Arendatakse välja taristu liitlasüksuste vastuvõtmiseks.
100 esimese päeva jooksul jätkub ka idapiiri puhastamine, mille lõppeesmärk on ehitada riigipiir täielikult välja Eesti sajandaks sünnipäevaks.
Majanduskasvu kiirendamiseks soovib valitsus muu hulgas vähendada tööjõu maksustamist, nihutades maksukoormust rohkem tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamisele.
Sotsiaalmaksu määra vähendamiseks ühe protsendi võrra 33 protsendilt 32 protsendile algatatakse sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks 154 eurolt 205 euroni kuus algatatakse tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Valmistatakse ette ka investeerimisfondide seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõud lihtsustamaks investeerimisreegleid ja toetada kodumaise kapitalituru arendamist ning et Eesti pensioni- ja investeerimisfondid saaksid tänasest suuremas mahus investeerida Eesti majandusse.
Ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks tahab valitsus luua globaalse EESTI-võrgustiku, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased, Eesti sõbrad ja nende ühendused. Selleks töötatakse välja võrgustiku loomise kontseptsioon.
Selleks et majanduskasv jõuaks kõigini ja et inimeste toimetulek paraneks, luuakse madala sissetulekuga inimestele iga-aastase tagasimakse süsteem. 100 päeva jooksul töötatakse välja järgmise aasta 1. jaanuaril jõustuva tagasimakse seaduse eelnõu.
Riigi eelarvestrateegias nähakse ette puuduses olevate perede toetamiseks toimetulekutoetuse määra tõstmine 130 euroni. Tegemist on suurima toimetulekutoetuse tõstmisega viimase kümne aasta jooksul.
Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sündi toetava keskkonna loomiseks tõstetakse lastetoetusi. Riiklike peretoetuste seaduse muutmisega kasvab esimese ja teise lapse toetuse tõus 60 euroni. Igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale makstakse täiendavalt 200 eurot lasterikka pere toetust.
Valitsus valmistab ette ka lasteaiakohtade loomise toetamist riigipoolse investeeringuga kohalikele omavalitsustele ning suurendab lasterikaste perede kodutoetuse programmi.
Ühe sammuna riigi paremaks korraldamiseks, kohaliku halduse reformimiseks ja ääremaastumise leevendamiseks viiakse haldusreformi poliitiline koordineerimine peaministri juhtimise alla. Haldusreformi juhtimiseks luuakse koordineeriv kogu.
Selleks et suurendada riigi pidamise efektiivsust, töötatakse välja ettepanekud tugiteenuste ühendamiseks. Viiakse läbi analüüs, mis aitab vähendada dubleerimist ja bürokraatiat ministeeriumite ja riigiametite vahel eesmärgiga vähendada ametikohtade ja ametiasutuste arvu.
Esimesed 100 päeva täituvad valitsusel 17. juulil.