Mullu nõustati üle Eesti enam kui 8000 leibkonda. Sel aastal küündib külastatavate kodude arv viieteistkümne tuhandeni. Ainuüksi Läänemaal on plaanis külla minna pea tuhandesse kodusse, kirjutab päästeennetaja Kätlin Poopuu.
Millepärast me seda teeme? Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiavad aset kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga oma ala spetsialistid ja teie kodudes n-ö külalised. See annab neile hea võimaluse näha kõike seda, mis endal igapäevaelu tegemiste ja toimetuste kõrval märkamata võib jääda. Varasemate kodukülastuste põhjal võib tuua näiteks, kuidas vajunud suitsulõõr ei pruugi majaomanikule ohuna näida või seegi, et muidu seadusega nõutud plekk küttekolde suu juurest puudu on. Nii on need juba pikka aega olnud ja mitte midagi halba pole siiani juhtunud. Aga mis siis, kui homme juhtub?
Koos päästjatega on teil hea võimalus vaadata otsa oma kodusele tuleohutusele. Päästjate poolne nõustamine aitab teie elukeskkonda turvalisemaks muuta. Üheskoos teiega vaadatakse üle küttekolded ja elektrisüsteemid, testitakse suitsuanduri korrasolekut. Nõustatakse, kuidas on teile endale kõige ohutum, ladustada näiteks küttematerjali. Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida.
Tõsi on, remonttöid kohapeal tegema ei hakata, aga kindlasti püüame aidata leida spetsialisti, kes probleemse küttekolde või elektrisüsteemi korda aitab teha. Laialt on levinud arvamus, et tuleohutus on midagi väga keerulist ja kallist. Vahest aga piisab vaid väikesest muudatusest – kapi paigutamine küttekoldest kaugemale või harukarbile kaane peale panek.
Hea lugeja, vaata oma kodus kriitilise pilguga ringi juba enne seda, kui päästja sinu uksele koputab. Kui leiad sinagi küttekoldele kuivama pandud puud, mõranenud pliidiraua või ohtlikud elektrijuhtmed, ole hea, tee need korda enne kui on liiga hilja, ära jää ootama!
Kodusid külastavad peamiselt kutselised päästjad. Lisaks päästemeeskondadele annavad külastuste läbiviimisele ka suure panuse vabatahtlikud päästjad ning päästeametis töötavad kontoriametnikud. Kutselisi päästjaid on tänavapildis lihtne ära tunda, neil on seljas kustutusriided ning nad liiguvad suurte punaste päästeautodega. Ametnikel on seljas tumedad eririided, millel silmapaistvad päästeameti eraldusmärgid. Lisaks on kõigil ameti töötajatel esitada ka ametitõend. Sama on vabatahtlikega, kellel peab olema kaasas vabatahtliku päästja staatust kinnitav dokument. Kodukülastuse läbiviija töötõendi ehtsust saate kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.
Kui olete veendunud, et teie kodu on tuleohutu, siis mõelge ka oma lähedaste, sõprade ja naabrite peale. Kutsume teid siinkohal üle teada andma abivajajatest. Seda saate teha helistades päästeala infotelefonile 1524 või ka kohalikule omavalitsusele. Kui naabrimees on napsutaja ning suitsetab toas või teie läheduses elab lastega pere, kes elavad näiteks ilma elektrita, siis kindlasti ei tohi seda tähelepanuta jätta. Meie kodu ei lõpe meie enda välisukse või aiaga. Lähedaste ja naabri elu- ning heaolu võib ühel hetkel oluliselt mõjutada ka meid endid. Ohust teada andmine ei ole pealekaebamine, vaid see aitab igaühe kaasabil meie ühist elukeskkonda turvalisemaks muuta.
Kätlin Poopuu, Päästeameti Lääne päästekeskuse päästeennetaja Lääne- ja Saaremaal