Sel aastal mängis elu mulle riigikogu valimiste ajaks kätte huvitava võimaluse. Esimest korda elus polnud mul võimalust kaasata otsustamisse isiklikku sümpaatiat mõne kandideerija vastu, kirjutab kolumnist Aidi Vallik (pildil).
Leidsin end hoopis teisest valimisringkonnast, kus kandideerijate nimed ütlesid mulle vähe ning kus isiklik kokkupuude nendega on olematu. Nii et minu esimesed sajaprotsendilised erakonnavalimised, ilma sohitegemise võimaluseta. Avastasin alles nüüd, et kuigi ma olin enda arvates kogu aeg varemgi seadnud esimeseks erakonna ja alles teiseks kandidaadi isiku, siis tegelikkuses oli see välja kukkunud vastupidi. Nüüd, mil ma oma uutest kandidaatidest mitte kedagi isiklikult ei tundnud, olin korraga nagu peata kana.
Väga paljud inimesed armastavad Reformierakonda. Noh, neil on kõigi nende valitsuses oldud dekaadide jooksul aega olnud oma tegusid teha küll ja küll. Aga see nende e-kodanike projekt, Euroopa Liidu siseturbe IT-arenduskeskuse Eestisse meelitamise programm ja riigi julgeolekustrateegiate väljaarendamise kava tundub mulle praegust välispoliitikat vaadates ettenägelik ja mõistlik. Ja mulle meeldib, et reformikad hääletasid läinud sügisel kooseluseaduse poolt. Ometi ei saa ma üle ega ümber sellest, et nende valimislubadus seista vastu seadustega ülereguleerimisele, riigielu ülemäärasele bürokratiseerimisele, devalveerib justkui ka kogu nende ülejäänud programmi… Tahaks kohe küsida: hei, poisid, miks te siis seda seni teinud olete, mõtlesite nüüd ümber või?
Siis mu endine kodupartei, mille ridadesse ise kümmekond aastat kuulusin, aga mille suhtes olen pidanud nüüd korduvalt tõdema, et tegin hästi, kui välja astusin. Minu ja IRLi põhimõtete vahel ei ole enam eriti palju kokkupuutepunkte. Näiteks seesama kooseluseaduse küsimus. Aga ma pean tunnistama, et see madalapalgaliste maksureform, mida nad nüüd küpsetavad, meeldib mulle üsna hästi ja mu meelest oleks see hea asi ära teha küll.
Ma valiksin hea meelega sotse. Jah. „Ainult et siis. tolksti, jälle see pisuhänd,” nagu ütles Vestmanni Laura. See nende 800eurose miinimumpalga lubadus, mis paneks meie riigi väike- ja pereettevõtlusele võimalik et fataalse põõna. Ma ei või seda kaasa teha.
EKRE. Issand, halasta meie peale. Kuulasin just täna raadiost Helmet ja ma tean, et mitte sellises maailmas ei taha ma elada. Kuigi 10protsendiline käibemaks meeldiks mulle päris hästi.
Mis oleks, kui ma nüüd maakaks hakanuna väljendaksin ka valimistel oma looduslähedasi tõekspidamisi ja valiksin rohelisi? Neil on nii tore ja uljas valimisprogramm: vaesuse vastu võitlemine, kodanikupalk ja kanepi legaalne kasutamine. See on kui värske õhu puhang läppunud toas. Ainult et… ma annan oma hääle ja nad ei saa ikkagi riigikogusse sisse. Nii et ma oleks siis koos nendega opositsioonis. Peaaegu dissident. Mis on kahtlemata kah tore ja meeleolukas.
Keskerakonna ees tunnen ma paratamatult aukartust. See on kui suur ja ettearvamatu loom. Ma ei tea kunagi, mida ta tegelikult mõtleb. Mulle isegi ei tundu, et ma mingiski ulatuses teda läbi näen. Kuigi ingel ühel mu õlal ütleb, et tasuta bussiliiklus oleks mulle kui värskele maakale tore ja kasulik asi, siis väike kuradike teisel õlal sosistab ikka, et ennegi on ahvi banaaniga puuri meelitatud.
Vabaerakond. Nojah. See on nagu uus poiss klassis, kellest keegi veel midagi ei tea ja kes tahab ennast alguses ainult heast küljest näidata ning meeldida nii õpetajale kui ka klassikaaslastele, poistele ja tüdrukutele, nohikutele ja liidritele. Mulle meeldib muidugi hirmsasti, et sellel uuel poisil on nii intelligentsed silmad. Ta räägib nii mõistlikku juttu paljudest asjadest, millest minagi olen mõelnud ja kirjutanud: väikeettevõtluse toetamisest, kohalike omavalitsuste maksutulubaaside paremast korraldamisest, madalapalgaliste tulumaksuvabastusest, töövõimereformi ülevaatamisest. Jah, sellel poisil on nii arukad silmad ja ta räägib nii ilusasti, aga ma ei ole enam ju selles eas, et pimesi armuda.
Lõpuks otsustasin ikka ära. Olgu siis kas või ainult selleks, et ma ei saaks pärast kunagi hiljem endale ette heita, et ma isegi ei püüdnud midagi teha. Minu hääl on kirjas. Ma olen meie riigi elu, tervist ja saatust natukenegi mõjutada suutnud.
Aidi Vallik, kolumnist
Poliitikasse on vaja värsket verd ja seetõttu sai EKRE valitud. Vanade sulide järjekordne valimine oleks iseenese petmine. Kuigi, ma tean, suur osa nõrgamõistuslikke valis ikka vanu, kuritegelikke erakondi.Nende viimaste puhul ma ikka mõtlen, kuidas nad tahavad seal pukis olla, teades, et nad on nõdrameelsete sinna valitud.
Reform jääb ülekaalu ikkagi.Harjumuse jõud on suur ning valdav enamus meist kardab muudatusi.
Fosforiit aitaks olla sõltumatum Venemaast.Aga seda teed minna ei saa,et maa üles songida.Tuleb olla alandlik,anda osa Eestist naabrile äragi….Harjutame siis juba kummardamist-jaksu selleks!Muidu ei ela ära.(Marju ettepanek pöörduda euroliiduga ühiselt Venemaa poole on ju hea,kuid vähest vilja kandev.Vene F manipuleerib kindlalt.Eks püüdku ,,üle kavaldada,, ,kes suudab.)
teine võimalus-kui inimeste teadlikkus kasvab
kes ise erakonnaga seotud(kesk_n. jne.)muidugi ei soovi oma võimulootust käest anda ja sõdivad nelja jalaga vastu.Mis küll saab,kui keegi ei tule valima-kui.tõesti midagi peaks muutuma……,oh ,….. Kui sama raha eest teha vastu-valimispropagandat,mis praegu valimiste puhul-s a a k s see juhtuda ,et riigikord saab teiseks.Tegijaid on vaja!
hea ajalootundmine tähendab seda,et me ei õpi kunagi oma vigadest
@-olen valimas käinud 2 korda meie iseolemise teise katse jooksul ja pidanud pettuma.Samas nüüd arvan ikka tuleb minna ja uusi tegijaid valida-seekord on täitsa hea valik”uue ja intelligentse jutuga poisi”(kuigi siin pisut vaidleksin vastu-tegelikult juhid ju vanad kalad kes uue näo-tõepoolest üsnagi veenvalt-suutnud välja mängida) ja elukogenud rahvuskonservatiivse maailmavaatega isemõtleja vahel,kui nad sisse saaksid,siis eks järgmisteks valimisteks oleks näha, kas oli asja ka.
Lootus,et rahvas nagu üks mees valima ei lähe on sama hea kui loota,et kõik ühe erakonna poolt hääle annaksid.Seda ei juhtu kunagi ehk enam… ja parem on.
Ikkagi suutis see teine valikuvariant lõpuks prohmakaga hakkama saada-fosforiidikaevandused on üsna rumal mõte,ja seda just nende õigustuseks mainitud maailma toidutootmise tuleviku kontekstis.Selles küsimuses nad vajavad pisut järeleaitamist.
Üldine mulje debatist aga ikkagi selline,et vanad erakonnad mõjusid kui lootusetult sassis suhetega kärgpere,kus mõistlik arutlus-rääkimata koostööst-takerdub ikka vanade kosimis ja lahutuslugude süüdistuste ja pettuste sasipuntrasse.
Nii läbinähtavat propagandat ikka annab otsida, tõesti! Aga ka mõistetav, sest Lääne Elu on ainuke leht, kus Vabaerakonnal Ammas peale hakkab, nüüd tulistatakse torust nii, et häbi ka ei ole! Kui ilusate ja inelligentsete silmade eest hääli minnakse andma, siis ei ole meie riigi lõpp enam kaugel. Ja sellises maailmas ei ole enamikel enam hea elada. Vabaerakond on üks amorfne ja jõuetu moodustis, mis ei muuda Eestis mittte midagi. Küll aga väga mugav partner sellisena kartellierakondadele!!!
Niikaua,kui valimas käiakse,üldjoones ei muutugi midagi,sest erakondadel vahet palju ei ole.Midagi saab muuta,kui lõpetame sinna valimistele jooksmise,ja täielik boikott-mitte keegi valima ei lähe.Sellise protesti peale saaks süsteemi muuta siis….
No nüüd tõesti Issand halasta meie peale!