Arhitekt Raimo Klesment esitles teisipäeval Haapsalus andmekeskuse detailplaneeringut. Esiplaanil andmekeskuse makett vaadatuna Niine tänava poolt. Foto: Arvo Tarmula
Haapsallu Haava tänavale rajatav andmekeskus tekitab naabrites nii küsimust kui ka hirmu, kui palju see müra tekitab.
Teisipäeva õhtul Haapsalu linnavalitsuse saalis andmekeskuse detailplaneeringut tutvustanud maastikuarhitekti Raimo Klesmenti sõnul vastab kõik kehtestatud nõetele. Ometi kardavad naabrid, et ei saa suvel aknaidki lahti teha ning ööpäev läbi undav nn suur arvuti ei lase neil öösiti rahulikult magada.
Naabrid tõid näiteks kalatöötlemisfirma Morobell, mille tegevus vastab samuti nõuetele, kuid lähedal elavad inimesed kurdavad siiski müra üle.
„Asi ei ole selles, kas müra on liiga palju või mitte, küsimus on selles, kas on normidekohane või mitte,” ütles Klesment.
Klesmenti hinnangul ei saa detailplaneeringu koostamisel lähtuda muudest parameetritest kui nendest, mis on seadusega sätestatud. Klesmenti sõnul võib andmekeskus öösiti tekitada hoonest välja kostvat müra 45 detsibelli. Andmekeskuse müratase peaks olema ööpäev ringi ühesugune.
Maailma terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks hea ööune tagamiseks pideva taustamüra tase jääma alla 30 detsibelli ja üksikute häälte tugevus ei tohiks ületada 45 detsibelli. Võrdluseks võib tuua, et üks keskmine külmkapp tekitab 45–55 detsibelli müra.
Müra normitasemete määruse järgi võib elamupiirkonnas tööstusettevõtte müra öösiti olla 40 detsibelli ja päeval 55 detsibelli. Segaalal, kuhu jääb nii elamu- kui ka tootmispiirkond, on müranormiks öösel 45 ja päeval 55 detsibelli.
Põhilised müraallikad serverikeskuses on ventilaatorid, mis praeguse detailplaneeringu kohaselt tuleksid hoone Jalaka tänava poolse ühekorruselise osa katusele. See tekitab aga muret täpselt seal kõrval asuva maja teisel korrusel magavale inimesele, kes kardab, et need ei lase tal enam magamistoas uinuda.
Naabrid eelistaksid, et ventilaatorid jääksid neljakorruselise hooneosa katusele, sest siis oleksid need kõrgemal kui nende elamine. Samuti on Klesmenti hinnangul võimalik panna ventilaatorite ette müraekraanid, mis suunavad häirivad helid taevasse.
„Hoone rajamise eesmärk ei ole naabrite kiusamine,” ütles Klesment. Ometi on naabrite meelest taolised hooned enamasti tööstuspiirkonnas, mitte keset elamurajooni.
Klesmenti sõnul asuvad sarnased andmekeskused olenevalt suurusest ka linnakeskustes. Seda, kui suurtest andmekeskustest käib jutt, ei osanud Klesment öelda.
Serverikeskust rajava firma FTR Consultantsi omaniku Javier Ortiz de Artiñano sõnul on tegemist Eesti suurima andmekeskusega, kuid Euroopa mõttes ei ole tegu eriti suure serverikeskusega.
Eestis asub näiteks üks andmekeskus Tallinnas Mustamäe teel, kus on nii elu- kui ka ärihooneid. Naabrite hinnangul ei ole sealne hoonestus võrreldav Haapsalu Haava ja Jalaka tänavaga.
Klesmenti hinnangul on naabrite seisukohalt positiivne ka see, et serverikeskuse tegevusega ei kaasne erilist transporti, ei ole kauba sisse- ega väljavedu ega tööliste sõitu, kuigi serverikeskuse kõrvale on planeeritud kolmekorruseline büroohoone.
Artiñano sõnul rääkis Haapsalu kasuks hea elektri- ja sideühendus. Viimase puhul on oluline ühendus Kärdlaga, kus on kaabliühenduspunkt, mis annab paremad andmekiirused. Samuti oli tema meelest plussiks siinne kolledž, kust saab tööjõudu. Artiñano kinnitas, et müratase tuleb viia miinimumini.
Naabrite hinnangul on andmekeskus igati hea mõte, kui tekkiv müra neid tõepoolest segama ei hakka. Vastasel juhul rajatakse õige asi valesse kohta.
Andmekeskuse detailplaneeringu kooskõlastamine on praegu pooleli. Kooskõlastamise ettepanek on saadetud tehnilise järelevalve ametile, keskkonnaametile, terviseametile ja päästeametile. Kui nendega on detailplaneering kooskõlastatud, otsustab Haapsalu linnavalitsus planeeringu vastuvõtmise ja korraldab avaliku väljapaneku.
boks
200 miljonit eurot
FTR Consultants OÜ nimeline ettevõte tahab rajada Hispaania investorite abiga Haapsallu Haava 2 ja 2a asuvale tühermaale andmekeskuse, mis võiks olla veebiserverite, mainframe-arvutite ja muud tüüpi IT-seadmete kodu. Projektis löövad kaasa veel ettevõtted Algatus Finance OÜ (projekti äriplaani puudutav osa) ja Tarsys (projekti tehniline pool).
Arendajad on öelnud, et serverikeskus läheb maksma 60–200 miljonit eurot.
Server on võrguseade, mida kasutatakse andmete säilitamiseks, mainframe-arvuti on suur võimas arvuti, mida võivad vajada näiteks finants- ja kaitsetööstusettevõtted.
Mülgas oled sa ise.
…peaks olema hea meel,et sinna mülkasse midagi ehitatakse. Mis aga puutub mürasse,siis kindlasti on Euroopas samalaadseid firmasid. Selleks,et asi selge oleks,võiks ju võtta kohalike esindajad ja viia nad sellistesse firmadesse. Oleks napakas lihtsalt kuulujuttude põhjal selline projekt pikalt saata….