Loetud päevad enne riigikogu valimisi on rahvasaadikud asunud Elektrituruseaduse eelnõusse sisse viima läbimõtlematuid muudatusi, mis on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseaduse kui ka Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitega. Oma samme õigustatakse tarbija kaitsmisega, kuigi seejuures külvatakse segadust, mille tulemusena kannatab tarbija, halveneb ettevõtluskeskkond ning energiajulgeolek, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist (pildil).
Valimiseelse olupoliitika võidukäiku näitavad poliitikute üksteisele risti vastukäivad avaldused, kus ühed poliitikud kinnitavad, et tarbijale on kahjulik olemasolev energiatootmise toetusskeem, teised aga, et uus. Tegelikkus on aga hoopis teine, sest Euroopa Komisjoni poolt 2014.aasta 28. oktoobril toetusskeemile väljastatud riigiabi luba kinnitab, et nii kehtiv kui ka kavandatav toetusskeem on täielikus kooskõlas EL riigiabi reeglitega, olemasolevate projektide tootlus on tublisti alla mõistliku tootluse ja uus toetussüsteem ei ole kehtivast skeemist soodsam.
Valimiseelses olukorras püütakse seega teha energiatootjatest, kes kasutavad soojus- või elektrienergia tootmiseks taastuvaid kütteallikaid, justkui patuoinaid, kes soovivad vaid enda ettevõtte kukrut täita. Kui poliitikud oleksid olnud siirad oma soovis tarbijatele head teha, siis oleks tulnud teha koostööd selle nimel, et seadus Euroopa Komisjoni poolt lubatud kujul vastu võtta, mitte aga veeretada selle teele takistusi. Ebasiiralt kõlavad Toomas Tõniste (IRL) avaldused vajadusest seadus kiirelt vastu võtta olukorras, kus ta oli üks neist, kelle eestvõttel toetati majanduskomisjonis muudatusettepanekut, mille vastuvõtmisel algaksid pikad vaidlused Euroopa Komisjoniga, mistõttu seadust ei saaks jõustada. Vähe sellest, muudatusettepaneku vastuvõtmisel seiskuksid investeeringud, mis langetaksid näiteks tallinlastel soojahindasid viiendiku võrra, vähendaksid oluliselt vene gaasi tarbimist Eestis ja looksid sadu töökohti.
Selles valguses on oluline selgitada, mida tarbija taastuvenergia tasudelt võidab?
Taastuvenergia tasude eest rajavad energiaettevõtted kohalikel, keskkonnasõbralikel energiaallikatel töötavaid elektrijaamu, millel on otsene soodne mõju tarbija rahakotile, riigi majandusele ning energiajulgeolekule.
Olemasolevate taastuvenergia elektrijaamade rajamiseks maksab iga elektritarbija 12 aasta jooksul ca 3,3 eurot kuus taastuvenergia toetusi. Vastu saadakse 25 aasta jooksul iga kuu ca 3,3 väärtuses odavamat soojusenergiat (mis on kokku 1 miljard eurot säästu), odavama elektrihinna, mis katab täielikult makstava taastuvenergia tasu, 460 miljoni euro eest palgamakse, 3100 regionaalset töökohta, paranenud energiajulgeoleku ning keskkonnaolukorra ja palju muud kasulikku.
Sõltumata sellest, et taastuvelektrijaamade konkurentsivõime paraneb järjepidevalt, ei ole tänase energiaturumudeliga võimalik elektrijaamadesse tehtavaid investeeringuid korvata. Elektrihind kujuneb elektrijaamade kütusekulude põhjal ning jätab täielikult kõrvale kulu uude elektrijaama investeerimiseks. Kui taastuvenergia tasude maksmine lõpetataks, siis muutub märgatavalt ka energia-ettevõtlus, mis ei saa pakkuda järjest puhtamat energiat, mis oleks kasulik nii riigi sotsiaal- kui ka makromajandusele.
Analüüsides praegust olukorda pikemas perspektiivis, siis taastuvenergia tasude abil arendatud energiajaamad võimaldavad tarbijatel maksta soojusenergia eest 25 aasta jooksul igal aastal 40 miljonit eurot vähem, sest uued ja moodsad koostootmisjaamad kasutavad kalli kütteõli ja maagaasi asemel kohalikke kütuseid. Kui taastuvenergial töötavad koostootmisjaamad töötaksid jätkuvalt maagaasil, siis oleks Eesti maagaasi tarbimine aastas 270 miljonit m3 tänasest tarbimisest rohkem (36%) ning Eesti tarbijad maksaksid igal aastal Venemaale maagaasi eest 90 miljonit eurot senisest enam, mis tänaste gaasi hindade juures teeb 25 aasta jooksul kokku 2,25 miljardit eurot. See raha jääb nüüd meie kodumaale.
Taastuvenergia tasude toel on rajatud 405,3 MW uusi elektrijaamu investeeringute kogumahuga enam kui 800 miljonit eurot. Kodumaiseks elektritootmiseks kaevandatakse seetõttu aastas enam kui 1,6 miljonit tonni vähem põlevkivi, paisatakse õhku ligi 1,5 miljonit tonni vähem CO2 ja toodetakse 700 tuhat tonni vähem tuhka ning väiksem on ka muu keskkonnasaaste.
Euroopa Komisjoni poolt tehtud mõjuhinnangu andmetel on viimasel viiel aastal tänu taastuvenergiale elektrienergia hulgihinnad vähenenud EL liikmesriikides 35-42%. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et mida enam taastuvatel allikatel töötavaid elektrijaamu lisandub, seda soodsamad on elektrienergia hulgihinnad tarbijatele. Euroopa Komisjoni hinnangul on tarbija võit odavamast elektrihinnast suurem kui makstav taastuvenergia tasu.
Seega on uutest taastuvenergia investeeringutest tarbjale väga suur kasu , sest uued jaamad pakuvad parema hinna ja kvaliteediga soojus- ja elektrienergiat. Kui riigi seadusandlus läheb vastuollu nii põhiseaduse kui ka Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitega, siis ei saa me rääkida õiguspärasest käitumisest, mis teenib rahva huve.
Taastuvenergia Koda kutsub praeguseid ja tulevasi riigikogulasi ja poliitikuid üles ausale ja õiguspärasele tegutsemisele ning konstruktiivsele koostööle taastuvenergia ettevõtjatega, et üheskoos suurendada Eesti energiajulgeolekut.
Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juht