Eelmise aasta ärikeskkonda mõjutasid pöördelised sündmused Venemaal ja Ukrainas. Hinnanguliselt saab iga viies Eesti suurettevõtte Venemaaga seotud äritegevusest vähemalt 20 protsenti oma ärikasumist – seega ei ole Vene kriisi mõju meie ettevõtetele sugugi väike. Mul on hea meel, et mängisime paljude Vene turust sõltuvate ettevõtetega juba eelmise aasta veebruaris läbi võimalikud kriisistsenaariumid. Tollal olid kliendid küll veendunud, et see töö on pigem teoreetilise tähtsusega, kuid nagu näha, tasus varajane planeerimine end ära, kommenteeris SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt (pildil) SEB üksuste tulemusi Eestis.
Keskmiselt võtab Balti ja Eesti ettevõtete kursimuutus aega kuus kuud. See on maailma võrdluses küllalt kiire. Meie eeliseks on Eesti suurettevõtete suhteline väiksus maailma mastaabis – suuna muutmiseks piisab neil 2–3 suurema asenduskliendi leidmisest Euroopast või kaugemalt. Tänu varasele reageerimisele aasta esimeses pooles on täna mitmed ettevõtted suutnud oma Venemaaga seotud riske hajutama hakata. Suuremate väljakutsete ees seisavad põllumajandussektor, transiit ja Venemaale eksportivad ettevõtted.
Arvestades muutunud ärikeskkonda on ettevõtted loomulikult ettevaatlikud, mahukamad arendusprojektid ja investeeringuid lükatakse tulevikku. Hetkel on ettevõtete jaoks olulise tähtsusega finantsjuhtimise kompetentside rakendamine, et finantsturgude volatiilsus ei kahjustaks ettevõtte sisulist äritegevust. Seega on täna tugevate finantsjuhtide aeg ning ka SEB on oma kliente selles vallas aitamas, pakkudes aktiivselt ettevõtetele finantsnõustamist. Viimase paari kuu jooksul oleme andnud konsultatsiooni ja aidanud riskistsenaariumite läbimängimisel ligi 500 Eesti ettevõtet. Hoolimata ärikeskkonna suurenenud riskidest lõpetas SEB 2014. aasta väga hea laenukvaliteediga – mittetöötavate laenude osakaal langes eelmisel aastal pea ühe protsendini.
Eraklientide käitumist iseloomustab suurenev ostujõud
Vastupidiselt kõikidele ootustele näitab Eesti jaetarbimine endiselt kasvutrendi. Madal inflatsioon, palgakasv ja ka valimislubadused õhutavad tarbima. Samas on ka neid, kes on võtnud ettevaatlikuma positsiooni ja suunavad oma tähelepanu rahapuhvri tekitamisele. 2014. aastal suurenesid eraisikute hoiused SEB-s 8 protsenti, mis viitab nii inimeste tajutavale ebakindlusele, kui ka nende soovile kindlustada oma tulevikku võimalike probleemide eest.
Eluasemeturg rahunes 2014. aasta teises pooles, kasv võrreldes 2013. a jäi väikeseks ja kinnisvaraturul on teatepulk liikunud müüjatelt ostjate kätte. 75 protsenti eluasemelaenudest võetakse koos kindlustusega võimalike makseraskuste tekkimise vastu, mis jällegi viitab inimeste vajadusele luua endale täiendavat kindlustunnet. Väga hästi läks eelmisel aastal pensionifondidel, mille varade kasv ulatus 18 protsendini.
2014. aastat iseloomustas tarbimisharjumuste jätkuv muutumine. SEB-s kasvas mobiilipanka külastatavus kaks korda, ületades tunduvalt kontorite külastatavuse arvu. Viimane langes eelmiste aastate trendi järgides 15 protsenti. Jätkus ka kaardimaksete populaarsuse suurenemine. Kui veel 2013. aastal teostas SEB Panga klient keskmiselt 150 kaardimakset aastas, siis 2014. aastal ulatus see arv 180-ni, lähenedes Skandinaavia riikide tasemele, kus tehakse aastas keskmiselt 200 kaardimakset inimese kohta.
Suurt populaarsust kogub paberivaba kontoriteenus, mida saab nüüd katsetada pea igas SEB pangakontoris. Uus teenindusmoodus aitab hoida kogu oma finantsajalugu ühes kohas ning pakub nii mugavust ja turvalisust kui ka täiendava kontrolli oma finantsasjade üle kuna kõik pangatehingute kodumendid asuvad ühes kohas – kliendi internetipangas. Ainuüksi ühe detsembri nädala jooksul kasutas paberivaba teenust üle Eesti ligi 1000 SEB klienti, millega hoiti kokku 5000 lehte paberit.
SEB 2014. aasta majandustulemused
2014. aasta oli SEB-le väga edukas. Lisaks tugevatele majandustulemustele pälvisime ka mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi. Rahvusvahelised majandusajakirjad The Banker ja Euromoney valisid mõlemad SEB Eesti parimaks pangaks 2014. aastal. The Banker nimetas SEB privaatpanganduse Eesti parimaks ning Global Finance hindas sama kõrgelt SEB eraklientide internetipanka. Baltikumi börsid valisid meid aasta börsiliikmeks ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum tunnustas SEB pingutusi jätkusuutliku panganduse arendamisel hõbemärgisega.
SEB Eesti üksused lõpetasid 2014. aastat 75,5 miljoni eurose kasumiga. 2013. aastat lõpetas SEB Eesti 73,9 miljoni eurose kasumiga. SEB Eesti tegevustulud ulatusid aastaga 134,8 miljoni euroni (132,1 mln eurot 2013. aastal) ning tegevuskulud 59,2 miljoni euroni (62,1 mln eurot 2013. aastal). Laenukahjumite eraldisi suurendas pank 2014. aastal 0,04 miljoni euro ulatuses (2013. aastal vähendas pank 3,9 mln euro ulatuses eraldisi).