Siseministeerium on andnud maakondadele ülesande koostada niisuguste investeeringuobjektide nimekiri, mida rahastades tekiks maakonda kõige rohkem töökohti ja mis oleksid kasulikud maakonna tööhõivele.
Üle Eesti läheb maakondade vahel jagamisele 135 miljonit eurot ja kardetavasti on see viimane kord, kui euroraha jagatakse puhtalt regionaalarenguks. Selle meetme abil peaks lisanduma Eestis 1800 uut kõrge lisandväärtusega töökohta, teenused peaksid muutuma paremini kättesaadavaks.
Siseministeerium on otsustanud anda pisut rohkem raha piirkondadele, mille sotsiaal-majanduslikud näitajad on vähem arenenud. Kui vaadata kavandatava toetuse summat ühe elaniku kohta, saab enim Ida-Viru maakond – 379 eurot. Kagu-Eesti maakonnad saavad elaniku kohta 287–302 eurot, Läänemaa saab 220 eurot.
Ühtpidi on meeldiv teada, et oleme SKT, ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive poolest paljudest paremal järjel, aga kui see tähendab vähemat toetussummat, siis väga lõbus enam ei ole. Metoodika, kuidas ja millistest ettevõtmistest pingerida moodustada, saab iga maakond ise määrata. Läänemaa esialgne nimekiri on kujunenud omavalitsuste ja organisatsioonide ettepanekute selekteerimise teel arenduskojas.
Nimekirja vaadates paistab, et see on liiga kaldu turismiettevõtluse poole. Need kõik on kallid projektid ja kui arvestada Läänemaale jagatavat summat, jaguks raha vaid kahele kõige suuremale projektile: Haapsalu piiskopilinnus ja Kiltsi tööstusala. Kokku kuni 123 uut töökohta, pluss riigimaksud ja kasu kohalikule kaubandusele-teenindusele.
Väga halb valik see polekski, kui arvestada juba üsna levinud seisukohta, et kogu aur tuleks koondada maakonnakeskuse elushoidmisele. Kui maakonnakeskuses on töökohti ja ühendus maakonnakeskusega hea, leiavad kaugema kandi inimesed Tallinna või välismaa asemel pisut lähema töökoha. Mida EAS asjast arvab, on iseasi.