Haapsalu pitsikeskus avas 2015. aasta näitusega “Minu sünniaasta käsitöö”, kus eksponeerib oma näpuosavust 12 Haapsalu käsitööseltsi naist.
“Väike ta on, aga aasta alustamiseks paras,” ütles Haapsalu käsitööseltsi juhataja Mirje Sims.
Praegu ilmub käsitööraamatuid nagu seeni pärast vihma, käsitööajakirjade virn aina kasvab ja internet on lõputu. Ometi ilmus käsitööraamatuid ja -ajakirju ka aastakümneid tagasi. Näitusel eksponeeritud käsitöö on pärit just aastakümnete taguste õpetuste seast.
Näitusel on käsitööd läbi nelja aastakümne. Iga osaleja on otsinud mustrilehe, mis on ilmunud tema sünniaastal ja selle järgi valmistanud käsitööeseme. Nii leiabki näituselt näputööd 1932.-1973. aastast.
Mirje Simsi sõnul on näituses peidus natuke nostalgiat, natuke äratundmisrõõmu ja ka väheke meenutusi.
“On aegumatuid esemeid nagu koeravillast kirikindad, aga ka natuke nalja nagu 1958. aastast pärist korsett-rinnahoidja. Tollal oli ta muidugi tarbeasi,” ütles Sims.
Mai Sarv pühendas 1958. aastast pärit juhendi järgi õmmeldud korsett-rinnahoidja samal aastal sündinud seltsikaaslastele Lehti Schwindtile, Mare Kadastikule ja Merle Saulepile.
Mirje Sims ise eksponeerib näitusel pitsilisi 1973. aasta õpetuste järgi beebimütse.
“Jätan ma siis midagi kudumata, kui on sõnal pits sees,” ütles Sims.
Peale omavalmistatute leiab näituselt ka autentseid esemeid: näiteks Merle Saulepi 1958. aastast pärit ristimismüts ja Eve Trei 1953. aastast pärit roosa kuuse- ja jänesemustriline kleidike ning alussärk. Esemete juures on ka foto väikesest Treist, kellel on näitusel eksponeeritud kleidike seljas.
Vanima mustri järgi on näitusel eksponeeritud Miralda Piperi süstikpitsidega linikud 1932. aastast. Veel leiab näituselt mütse, heegeldatud kindad, ristpistes padja, stoola, tikitud koti jm.
Seekord pole aga pitsikeskuses ekponeeritav pelgalt käsitöö. Esialgu võibki paista, et näitusel on väljas vaid paberid. Iga esemete juures on väljas mustrileht, mille järgi ese on tehtud, samuti ajalookilde konkreetsest aastast.
Näiteks saab teada, et 1966. aasta 1. novembril asutati rahvakunstimeistrite koondis Uku. 1950. aastal väljus Balti jaamast esimene otserong Moskvasse. 1964. aastal oli ajakirja Siluett eestikeelne tiraaž 140 000 ja venekeelne toraaž 36 000 eksemplari.
Mõte just oma sünniaasta käsitööd eksponeerida tuli sellest, et seni on näitustel eksponeeritud mõnda konkreetset eset: sokke, kindaid jms.
“Aga naised on erinevad. Igaüks tahab teha eri asja,” selgitas Sims.
Oma sünniaasta käsitööd näitavad Pille Schneider, Kadri Kuurberg, Natalia Särg, Miralda Piper, Aime Edasi, Merle Saulep, Helin Põldve, Marge Kiirend, Kaire-Anniki Kikut, Eve Trei , Mari Sarvja Mirje Sims.
“Minu sünniaasta käsitöö” on avatud jaanuari lõpuni. Siis vahetab selle välja näitus Eesti esimese vabariigi aegse käsitöö näitus, kust Sims loodab arvukat osavõttu.
“Loodan, et osalevad kõik, kes praegusel näitusel ei osale,” ütles Sims.
Haapsalu käsitööseltsis on 64 liiget ja kolm liikmekandidaati. Kandidaadiaeg seltsis kestab kaks nädalat. Selle aja jooksul jõuab kandidaat veenduda, et seltsielu talle sobib, ja seltskonda sulanduda.
Fotos: Arvo Tarmula
