Kuigi gripi põhiline levikuaeg on jaanuaris ja veebruaris, ei ole aasta esimese nädala jooksul Läänemaal ühtegi haigestumist diagnoositud, üle Eesti on aga 6 gripijuhtu.
Laboratoorselt kinnitatud gripijuhtumid on kõik A-tüüpi. Möödunud aasta septembrist aasta lõpuni diagnoositi neli gripijuhtumit, millest kaks oli oktoobris ja üks novembris ning aasta viimasel nädalal diagnoositi ka üks B-tüüpi gripijuhtum.
„Kõik oleneb sellest, kuidas arstid diagnoosivad, tundub, et ei ole veel hull periood,” ütles terviseameti Haapsalu esindaja Lea Kiis.
Kiisi sõnul levib gripp peamiselt jaanuaris ja veebruaris. „Kõige parem oleks, kui seda üldse ei oleks,” märkis Kiis.
Gripitaolisi juhtumeid on aasta esimesel nädalal üle Eesti diagnoositud 99 inimesel. Gripp on äge viiruslik haigus, mille tundemärgid on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha, nohu, väsimus, lihase- ja liigesevalu. Gripp on raskema kuluga kui külmetushaigus ning sellega võivad kaasneda kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ning südame-veresoonkonnahaiguste ägenemine. Kõige rohkem haigestuvad grippi lapsed, kuid haiglaravi vajavad ja surmava lõpuga juhtumid tabavad pigem eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Gripi peiteaeg on 3–7 päeva.