Heidi Paabort: Ei ole olemas andetuid noori

Olen nelja lapse ema ja kaheksa aastat noorsootöö valdkonna üks eeskõnelejatest. Elan väikelinnas, kus on üksteisest hooliv kogukond ja kirega tegutsevad eestvedajad. Ma ei saa väita, et kõik võimalused selles väikelinnas on olemas. Aga tean, et saan vajadusel neid võimalusi ise enda jaoks luua. Võib-olla tunnen nii seetõttu, et olen lapsest saadik elanud põhimõtte järgi, et kõik on võimalik, kui vaid ise tahad, kirjutab Eesti ANK tegevjuht, "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste" projektijuht Heidi Paabort (pildil).

Samas on mul kodukohas palju tuttavaid, kes väidavad vastupidist. Keegi midagi ei tee, siin ei ole seda ja teist, võimalused eneseteostuseks on olematud.

Positiive eluhoiak ja oskus näha hallis taevas päiksekiiri algab kodust. Olen tänulik vanematele, kes lasid mul olla mina ise. Peale kooli osalesin kümnetes huviringides. Tantsisin, laulsin, näitlesin ja tegin sporti. Iga tegevus, mille sain ise valida, andis mulle energiat ja õpetas vastutust. Sarnaselt püüan kasvatada ka oma lapsi.

Ma ei ole oma vanematelt küsinud, kas nad toetasid minu tegevust seetõttu, et ma oleks hoitud või seetõttu, et ma midagi uut õpiksin. Ühes olen aga kindel, kooli ja huvitegevuse kombineerimine aitab ennast leida ning mõista, kui suurepärased me oleme. Ei ole olemas andetuid noori. On noored, kellel ei ole veel olnud võimalust see anne üles leida.

Tänased väljakutsed

Ühiskond muutub hirmuäratava kiirusega. Tänaste noorte ootused elule on hoopis teised, kui olid meil näiteks 20 aastat tagasi. Noored kasvavad keskkonnas, kus Google on tõde, moes on mobiilsus ja enesepeegeldus läbi sotsiaalmeedia.

Toimumas on noortekultuuri võidukäik. Noored jõuavad üha hiljem täiskasvanuikka ehk võtavad täisvastutuse oma elu eest. Kohamääratlus ei ole enam nii oluline, sest infotehnoloogia annab võimaluse end pidevalt “kohal tunda”. Noored ei identifitseeri end enam ameti kaudu, vaid esikohal on huvialad ja omandatud kompetentsid. Seda kõike peab toetama ka tänane huviharidus.

Eestis on huviharidus ja -tegevus üks Eesti pikema ajalooga noorsootöö tegevusvõimalusi. Huvitegevuse kaudu tagatakse inimestele kogemused, millel on pikaajaline positiivne mõju nende elule. Omavalitsused toetavad aastas seda pea 100 miljoni euroga. Toetus läheb suures osas spordivaldkonnale. Järgneb muusika, kunst ja tants ja siis näpuotsaga tehnikaringe.

Kahjuks ei ole kvaliteetse huvitegevuse kättesaadavus igal pool ühesugune. Sageli unustatakse, et noorte sihtgrupp saab kõige vähem otsustada oma eluolu üle. Nende valikud sõltuvad pere majanduslikust seisust, elukohast ja kogukonna toimispõhimõtetest, näiteks kohaliku omavalitsuse prioriteetidest. Seega noorte stardiplatvorm on erinev.

Mida saab noorsootöö kaudu teha?

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on mitmete partneritega vedamas projekti EMP toetuste programmi toel “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”. Projekti kontekstis ei ole riskilapsed mingi ohtlik või ohustatud liik. Meie jaoks on need kõik lapsed ja noored, kes elavad täna olukorras, kus ei ole loodud raamistikku osalemaks aktiivselt oma elu juhtimises ja suunamises.

Lähtekohaks on tõdemus, et iga noor on erineva teadmiste- ja kogemustepagasiga. Võrdselt kättesaadav ei tähenda alati, et tehtu on piisav. Oma projektiga, kuhu on kaasatud 85 noortekeskust, püüame võimalikult laiahaardeliselt pakkuda noorte vajadustest lähtuvat tegevuskava.

Tulemusest – kas sinust saab disainer või muusik – on tähtsam protsess, milles noor tunneb end kaasatuna ja teab, et teda austatakse sellisena, nagu ta on. Kaasamine ei tähenda siin üksnes osalemist kellegi poolt loodud programmis, vaid oma ideede pakkumist ja teostamist. Usun, et selline lähenemine on väärtuslik ka kogukonnale laiemalt.

Täna on Eestis mitmeid üle-eestilisi institutsioone, mis on võtnud oma südameasjaks sarnaste toetusvõimaluste süsteemide tagamise või loomise. Näitena võib tuua Eesti Lasterikaste Perede Liidu ja Saagu Valgus ühingu, kus patrooniks Siiri Sisask. Positiivseks uudiseks on Lastekaitse Liidu koostöö ERR-iga, kus soovitakse Jõulutunneli 2014 abiga toetada lapsi, kes vajavad lisatuge huvitegevuse saamiseks või jätkamiseks.

Käed rüpes ei istu ka riik. Haridus- ja Teadusministeerium on veel lähikuudel esitamas valitsusele aruteluks huvitegevuse võimalike toetusmudelite kirjeldusi.

Nende mudelitega püüeldakse olukorra poole, kus arutelud noorte huvide toetamise osas jõuaksid nii kohalikul tasandil kui üleriigiliselt noorte osaluse mõju parema mõistmise ja väärtustamiseni. Selle kaudu tõuseb noorsootöö väärtus lapsevanemate ja otsustajate lauale, kui ühe olulise panustajana ühiskonnas lisaväärtuse loomisel.

Nii valdkonna eeskõneleja kui ka emana jään lootma, et Vabariigi Valitsus teab, kui oluline on huvitegevuse rahastamise kaudu noorte toetamine. Kuna võrdsete võimaluste pakkumine huvitegevuses ei lahenda automaatselt kõiki kitsaskohti, tuleb tähelepanu pöörata ka teistele noorte arengut pärssivatele takistustele. Selleks annab hea aluse noorte olukorra tervikpildi teadmine ja märkamine. Märkamist saab suurepäraselt kinnitada noorsootöö võimaluste toetamise ja nimetamisega ka valimisplatvormide koostamisel.

Heidi Paabort, Eesti ANK tegevjuht, "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste" projektijuht