Prefekt võitleb kuritegeliku tuluga

Kuut maakonda hõlmava Lääne prefektuuri uus juht Kaido Kõplas lubab esmajoones võidelda kurijategijate musta tuluga, alluvaile tõotab ta ebamugavaid otsuseid.

Lääne prefekt Kaido Kõplas, olete kogenud narkopolitseinik, kas Lääne prefektuurist saab Eesti kõige väiksema narkokuritegevusega piirkond?

Kuigi olen 15 aastat töötanud narkopolitseis, ei hakka ma narkopolitseid ülistama. See on üks osa politseist. Narkokuritegevus mõjutab kogu muud kuritegevust. Esmalt kavatseme tegelda varastatud asjade kokkuostuga. Kriminaaltulu tuleb ära korjata nii palju kui võimalik. Narkokaubandus käib sularahaga. Mida vähem võimalusi sularaha saada, seda parem. Diilerite püüdmine ei anna efekti, varastatud asjade kokkuostjad tuleb likvideerida. Kui väheneb narkokuritegevus, väheneb ka muu. Eile arutasime prefektuuri kriminaalbürooga, kuidas seda teha. Üritame. Kõik naeravad, et Kõplas on nii kaua narkokuritegevusega võidelnud ja võiks aru saada: see on tuuleveskitega võitlemine. Mina nii ei arva. Kui karistused on ranged, on võimalik narkokuritegevusega võidelda.

Millised korraldused alluvaile andsite?

Ma ei saa kõike öelda. Esmalt tuleb selgeks teha, kuhu varastatud asjad müüakse. Olen politseiametile teinud ettepaneku, et portaalides võiks kaupa müüa ainult deposiidi vahendusel. Praegu on kelmidel portaalide vahendusel väga kerge raha välja petta inimestelt, kellele lubatakse kaupa, aga ei anta. Näiteks mobiiltelefone. Kui portaalide kaudu tohiks müüa vaid deposiidi vahendusel, oleks üks kuritegeliku tulu teenimise võimalus jälle vähem. Praegu kasutab seda ainult osta.ee. Kelmide arv on väga suur ja ostan-müün-portaalide kaudu toimub suur osa neist.

Kas te Kaur Kenderit loete?

Iga päev ma tema blogi ei loe, aga ühe korra olen lugenud.

Mida arvate tema ettepanekust, et narkootikume võiks riik jagada, et sellega ära lõigata kuritegelik tulu allilmalt?

See on puusalt tulistatud. Ühiskond ei ole selleks valmis. Kenderi ainus hea mõte on, et fentanüül on probleem.

Kas fentanüül on kasvav probleem?

Mõnuainete uuring tuleb kohe välja, aga ma julgen öelda, et fentanüüli tarbimine on 2–3 protsenti vähenenud, ent probleem on kogu Euroopas meeletult suur. Kui legaliseerime, siis inimesed surevad edasi. Aastas sureb üledoosi tõttu üle saja inimese. Haiglais on kanepipsühhoosi ja -depressiooni all kannatajate järjekorrad. Mõned riigid, näiteks Taani, jagavad arstliku järelevalve all heroiini. Taanis vähenes selle järel mõnes piirkonnas kuritegevus 80 protsenti.

Arstliku järelevalve all jagamine ongi täpselt Kenderi mõte.

Mõned USA osariigid legaliseerisid kanepi, sest leidsid, et on võitluse kaotanud. Mina nii ei arva, sest arvan, et annab võidelda, et mitte rahva tervist ohtu panna. Fentanüüli üks doos on 0,028–0,035 grammi. Kui inimene ostab seda legaalselt poest, võib kergesti teha doseerimise vea. Narkomaanid surevad, süstal veenis, sest on doseerinud valesti. Inimene sureb üledoosi vähem kui sekundiga, kaotab teadvuse, süda jääb seisma, mistõttu ei jõua ta enam süstalt välja tõmmata. Riik peab hakkama siis ise laboreid pidama ja kanepit kasvatama.

Kenderi mõte ongi, et inimene läheb arsti juurde ja saab oma täpse doosi.

See on läbi mõtlemata ettepanek, ma ei saa seda heaks kiita.

Aga tulemus on ju sama. Te ise ütlesite, et kriminaalne tulu tuleb ära lõigata.

Aga me ei saa seda teha rahva tervise arvel. Narkootilised ained on kahjulikud.

Kuidas tööpingest jagu saate, kas kanepit olete proovinud?

Ei. Olen pärit väikelinnast Viljandist, tegin sporti, käisin pidudel, aga ööd-päevad pidutsemine ei olnud minu stiil. Alustasin narkopolitseis 21aastaselt. Olen palju näinud, mida kanep inimestega teeb. Ma peaks päris rumal olema, et kanepit proovida.

Alustasin politseis tööd Tallinna vanalinnas jalgsipatrullis. Minu unistus oli saada autopatrulli, sest see oli nii vahva, sai sündmuskohtadel käia.

Kui juba lapsepõlvest rääkima hakkasite, millal pere Pärnu kolib?

Mul on elukaaslane ja kaks poega: 9 ja 13. Mu elukaaslane töötab siseministeeriumis nõunikuna, tegeleme sellega, et pere siia saada. Ta saab kaugtööd teha ja 2–3 korda Tallinnas käia.

Missugune juht Te enda meelest olete?

Ärritun suhteliselt harva. 15 aasta jooksul olen endast välja läinud vähem kordi kui ühel käel sõrmi. Karjuma pole kordagi hakanud. Olen paindlik, hindan meeskonda. Ma ei tee otsuseid paugutades, puusalt ega üksi. Üritan pakkuda alluvaile tuge ja stabiilsust. Ebapopulaarsed otsused tulevad.

Mis laadi ebapopulaarsed otsused?

Inimeste töörutiin muutub. Tahame piirkonnapolitseinikele sisse seada töö mõõdikud. Nad peavad olema tänaval, inimestega suhtlema, kontoris istumine ei ole see. Võib-olla on see piirkonnapolitseinikele ebapopulaarne otsus.

Te juhite kuue maakonna politseid. Kas nii palju alluvaid on Teil varem olnud?

Prefektuuris töötab 540 inimest. Nii palju alluvaid ei ole olnud. Pindalalt kõige suurem prefektuur, 32 protsenti Eesti territooriumist. Läänemaal on murettekitavad kaklused ja lähisuhte vägivald. Mul on raske öelda, miks on vägivallakuriteod on sagenenud. Me saame teha teavitustööd, aga perevägivalda ära hoida on väga keeruline.

Kas Türi kuritegelikud kambad on kõige keerulisem ülesanne prefektuuris?

Probleemid on tekkinud võib-olla sellest, et politseid on vähe näha olnud ja politsei on vähe pingutanud.

Kas politsei on Türi kambast jagu saanud?

Me pöörame sellele nii palju tähelepanu kui võimalik. Väikestes kohtades ongi kampade probleem kõige suurem, sest inimestel on vähe tööd ja pruugitakse rohkem alkoholi. Järvamaal oleme küll olnud, aga me ei ole olnud nii nähtaval.

Kas politsei ei ole neist jagu saanud?

Kui otseselt öelda, siis jah, aga praegu teeme rohkem ennetustööd.

Millised korraldused andis Teile politsei peadirektor?

Peadirektor ütles ainult üht asja: üle tuleb vaadata kriisijuhtimine ja -reguleerimine. Merepääste ja suursündmuste operatiivjuhtimise süsteem tuleb vaadata. Kõik. Muutma, vähendama, koondama ei pea. Reform on äsja olnud. Pisimuutusi tuleb. Inimeste igapäevased tööülesanded võivad muutuda. Midagi suurt kindlasti mitte. Minu eesmärk on pakkuda inimestele stabiilsust, sest oleme reformist räsitud.

Merepäästevõimekus on seotud ju ka piirivalve kaotamisega.

Piirivalve ei ole kuhugi kadunud.

Haapsalus ei ole lubatud isegi sõna „kordon” kasutada.

Inimesele on tähtis, et kui juhtub õnnetus, saaks ta päästetud. See võimekus on samasugune. Haapsalu kordoni juhtimine on kokku tõmmatud, aga abivajajale on teenus samasugune. Appi tuleb politseinik, abipolitseinik või vabatahtlik päästja.

Mida tahate muuta kriisireguleerimises?

Pean kontrollima, kas suudame piisavalt kiiresti reageerida. Kui vaja, parandame. Korraldame õppused, et kontrollida juhtimisahela õigsust ja efektiivsust.

Ka merepäästeks tuleb valmis olla. Läänemaal juhtub mereõnnetusi suhteliselt palju, keskmiselt kaks kuus. Merepääste peab käima õlitatult, et ei oleks mingit kaklust või jagelemist. Peame valmis olema, mitte pärast õppima hakkama.

Kuidas mulluse politseireformi tulemustega rahul olete?

Reformi tulemusi saame hinnata oktoobris-novembris. Reformi mõte oli tuua politsei tänaval nähtavamaks. Tulemusi saame mõõta inimeste rahulolu ja turvalisuse kasvuga. Olen optimistlik.

Läänemaal lubati, et reformiga tuleb patrulle juurde, aga ei tulnud juurde.

Läänemaal ei ole patrulle juurde tulnud. Peame vaatama, kas kriminaalasjade menetlejaid on nii palju vaja. Oskan seda öelda veebruaris. Arvud vaatame lähiajal üle, sest karistus- ja menetlusseadustik on muutunud või muutumas.

Kui patrulle juurde ei tule, kuidas siis politsei nähtavus paraneb?

Piirkonnapolitseinike ülesanne on suhelda inimestega, sest nad ei pea enam kiirust mõõtma või muid asju tegema. Piirkonnapolitseinikul peab linnas või külas olema nii hea suhtevõrgustik, et ta oskab probleeme ette näha. Ta peab info kätte saama.

Politseinikud on reformis pettunud, sest palk ei tõusnud.

Tõus oli, aga oodati rohkem. See on pettumus.

Lääne prefekt Kaido Kõplas palus lugejaile südamele panna, et varastatud asjade kohta tuleb alati politseile avaldus kirjutada. Kõplas ütles, et jalgratta või mobiiltelefoni vargust politsei ei uuri, aga kui läbiotsimistel varastatud asju leitakse, pole neid kellelegi tagasi anda, sest inimesed pole vargusest teatanud. Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kaido Kõplas

• Kaido Kõplas on sündinud 14. jaanuaril 1978. Riigiteenistuses on ta 1998. aastast. Enne 2000. aastat tegeles ta avaliku korra tagamisega, töötades ka kiirreageerimise meeskonnas Tallinnas. Hiljem on ta pühendunud narkokuritegude kohtueelsele uurimisele. 2010. aastast juhtis ta Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse tööd ning mullu suvest prefektuuri kriminaalbürood.