Merle Mäesalu: Tulemus tuleb tegudega

Kumba Haapsalu vajab, kas tsementeeritud võimu ja ainuvalitsejat või eesmärgipärast juhtimist? Juhte on erinevaid. On neid, kellele juhtimine tähendab võimu. Aga ka neid, kelle jaoks juhtimine on eelkõige vastutus, kirjutab linnavolikogu liige Merle Mäesalu (pildil).

“Juhime Haapsalu linna kõigi linnakodanike huvides” oli üks IRLi lubadustest 2013. aasta linnavolikogu valimistel. Mõned neist lubadustest on valitsejad sujuvalt üle võtnud, mis näitab meie ideede olulisust ja elulisust. Olles küll opositsioonis, oleme toetanud enamikku, s.o mõistlikke otsuseid. Meie ettepanekust sai alguse ranitsatoetuse suurenemine. Samuti kehtib nüüd õiglasem ja läbipaistvam haridusasutuste töötajate palgakorraldus. Paraku ei ole kõigist vastuvõetud otsustest piisanud, et lahendada Haapsalu kõige suuremat probleemi – töökohtade puudust ja elanike vähenemist.

Rääkides Haapsalu majanduskeskkonnast, toetavad ka turismiettevõtjad mõtet, et linn ei peaks turundama üksnes turismi. Turismihooaja pikendamine kolmelt kuult neljale ei peata väljarännet ega lahenda ka turismiettevõtja probleemi palgata suvel häid töötajaid.

Linna elanike arv väheneb, kuna pole heapalgalisi töökohti. Lihtne on vastutusest kõrvale hiilida ja süüdistada selles riiki. Kuigi linn on teinud koostööd kohviku- ja spaa-ettevõtjatega on senine koostöö olnud heitlik. Koostöö eestvedajaks on kord avalike suhete spetsialist, arendusspetsialist või mõni linnavalitsuse liige. Tegelikult peaks see olema ühe konkreetse spetsialisti töö.Spetsialist, kellel on selge ülesanne ja eesmärk, kuhu peab välja jõudma. (See oli üks 35st IRL fraktsioon ettepanekust linna arengukavasse, kuid kahjuks ei leidnud see toetust.) Ja nii näib, et kõige olulisema probleemi lahendamisel loodetakse heade asjaolude kokkulangevuse või kellegi (huvitav kelle?) teise peale.

Mis oleks ettevõtlusspetsialisti ülesanne? Näiteks täna oleks tema esimene ülesanne leida tööandja(d) peagi vabanevasse PKC tehasesse (ning koondatud saaksid võimaluse edasi töötada). Olnuks meil tehase sulgemisinfo varem, oleks piisavalt aega pidada erinevate investoritega läbirääkimisi. Olukord, kus linnapea ise otsib investorit on kummaline (vt artikli avalõiku). Asja selline lahendamine on aga tagajärgedega võitlemine. Selleks peakski olema meeskond oma ülesannetega, sh ettevõtlusspetsialist.

Haapsalu on seda tugevam, mida rohkem on ta vajalik ümberkaudsete valdade elanikele.Maakonnakeskusena on siia investeeritud kõige enam ja linn pakub kõige rohkem vajalikke teenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi. Linna ärid ja pakutavate teenuste hulk ning kvaliteet on eelduseks, et valdade elanikud käiksid Haapsalus tööl, koolis, kaupluses, arsti juures. Üks linna arengukavassetehtud ettepanek oli siduda Haapsalu paremini lähivaldadega. Näiteks võiks linn olla aktiivsem pool seoses püsiühenduse loomisega Noarootsiga ja arendada välja Kiltsi ettevõtlusala.

Nii linnas kui ka maakonnas võiks arendada tootmisega tegelevatettevõtlust, kus saaksid tööd ka mehed (pered jääksid kokku) ning selles teenitakse kõrgemat palka kui teeninduses. Ühistegevus on alati tulemuslikum ning Haapsalu ei peakspiirduma ühinemisettepanekuga ainult Ridala vallale, vaid kõikidele Põhja-Läänemaa valdadele.

Ka linnaruumi suhtes käitutakse Haapsalus arusaamatult. Mõni aeg tagasi püüdsid tervislikke eluviise toetavad aktiivsed ärimehed leida linnavalitsuse toetust jalgrataste laenutussüsteemile, mille sarnast planeeritakse Tartusse. Igaüks saaks laenutada näiteks kaubamaja ees ratta ja sõita sellega promenaadile, Paraleppa või Rannarootsi keskusesse ning jätta selle vastavasse parklasse, kus selle laenutab järgmine kasutaja. Idee on suurepärane ja sobiks Haapsalu linnastule (linn koos Paralepa ja Uuemõisaga).Väljastpoolt tulnutenaei teadnud idee algatajad aga linna probleemi – Haapsalus puudub kergliiklusteede võrgustik! Paraku linn seda ka ei kavanda. Kuus aastat tagasi algatas linnavalitsus vastava teemaplaneeringu („Haapsalu linna liikluskorraldus ja kergliiklusteed“), kuid kevadel otsustas volikogu koalitsioonihäältega tunnistada see kehtetuks kui mittevajaliku.

Koostöö- ja arendusorganisatsioonid, nagu Läänemaa Arenduskeskus saaksid toetada omavalitsuste algatusi, kuid keegi teine ei saa käsutada linna või valla rahakotti ja valida eelisarendatavaid valdkondi.

Lääne maakonnale eraldatud Euroopa Liidu 5 miljoni euro toetuse osas saaksid Haapsalu ja valladkokku leppida, kuhu investeerida, et maakonda tekiks häid ja uusitöökohti. Töökohti, mis hoiavad ja meelitavad juurde elanikke, mitte hooajatöölisi suvekuudel.

Sellise toetusraha eesmärk ongi rahastada tegevusi, mis loovad töökohti. Linnas tuleks esmajärjekorras lõplikult välja arendada toimivad ettevõtlusalad holmidel.Sama peab tegema ka mujal maakonnas, näiteks investorite huviorbiidis olevad alad Virtsus. Lisaks tuleks välja ehitada elektri-, kanalisatsiooni-, vee- ja teedevõrkKiltsi tööstusalal, mis asub küll Ridala valla territooriumil, kuid tööd saaksid seal peamiselt Haapsalu elanikud. Seejärel jätkata kõigi ettevõtlusalade tutvustamist ning investorite otsimist. Nii võtaksid kõik omavalitsused endale ülesande, mis tegelikult mõjutab kogu Läänemaa rahvaarvu.Sealhulgas ka Haapsalu oma.

Merle Mäesalu, Haapsalu linnavolikogu liige, IRL