Juhtkiri: Valikute aeg

Konservatiivne Rahvaerakond valis oma valimisloosungiks sõnapaari „On aeg”. Nende valimisprogrammi lugedes selgub, et aeg on küps riikliku kommertspanga loomiseks, mille vahendusel hakkavad arveldama kõik riigiasutused. Samuti tahavad nad langetada käibemaksu poole jagu. Konservatiivide sihiks on Euroopa odavaim elekter ja tõhus eraisiku pankrotikaitse, mis lubaks makseraskuste korral kinnisvara pankadele tagasi andes võlast vabaks saada. Partei eesmärk on riigihangetele eelistada kodumaiseid firmasid, võidelda monopolide vastu ning riiklike tellimustega toetada Eesti ettevõtlust. Taastada tuleb riigieelarvest makstavad põllumajandustoetused.

Tuntud on konservatiivid ennekõike erakonnana, kes võitleb kooseluseaduse vastu. Või miks keerutada: kes võitleb homoseksuaalide õiguse vastu sõlmida abielu. Meelest ei lähe ka nende ühe liidri Martin Helme väljaütlemine uste ja mustade kohta.

Mart Helme juhitava erakonna majandusprogramm torkab silma populismiga. Eesti elekter on elektribörsist hoolimata endiselt Euroopa üks odavamaid. Kui Helme peaks ka peaministriks saama, on väheusutav, et saaks teoks riiklik kommertspank või tõsiseltvõetavad kodumaise ettevõtluse kaitsemehhanismid. Eesti majandus on selleks liiga tihedalt seotud Euroopa Liiduga, et hakata neid sidemeid läbi raiuma.

Teisalt on konservatiivide mõttesuund majandusasjades kohati õige. Kodumaisel pangandusturul on vähe konkurentsi. Võiks olla rohkem. Soodsad energiahinnad tuleks kasuks majandusele. Monopolidega tuleks võidelda ning vabaturust hoolimata peaks valitsus seisma kodumaise kapitali ja ettevõtluse eest. Kui inimene ei salli homoseksuaale, on lõppude lõpuks õigus valida ka samal seisukohal olev riigikoguliige.

Konservatiivide suurim nõrkus on nende vähene poliitiline lihv, aga naiivne jutt ei pruugi alati tähendada halbu kavatsusi või kõlbmatust parlamenditööks. Valijail on valikuvabadus. Kui Eesti suurim probleem on parlamendi muutumine nelja partei mängumaaks, siis on konservatiivid kaalukas valik.