Haapsalu peatänaval avas uksed pitsikeskus
Karja tänaval kunagise universaalkaupluse ruumides 1. veebruaril avatud pitsikeskusest saab vastused kõigile küsimustele Haapsalu pitsi kohta.
Nii palju pitsi, kui nägi avapeol, on Haapsalus varem vaevalt korraga nähtud. Uus keskus oli täis memmesid, Haapsalu sallid õlgadel, poolik pitsitöö näpu vahel. Oli pitskübaraid ja -kraesid, pitskätiseid, -kotte ja -linikuid, ja pitskleitides-kübarates pisikesi plikasid. Vanim sall pitsikeskuses on saja-aastane või vanemgi, pärit ja annetatud perekond Kuuskemaa aardelaekast.
Järjepidevuse märgiks avasid pitsikeskuse muuseumi Haapsalu käsitööseltsi vanim liige, Haapsalu tuntud sallimeister Linda Elgas, ja seltsi noorim liige, väike Pärl Marleen Sims.
„See on käsitööseltsi uus kodu. Siin on muuseum ja pitsimüügilett. Samuti võib sõbrannaga kokku leppida kohvitunni ja tulla käsitööd tegema,” sõnas pitsikeskuse juhataja Mirje Sims.
Seni mitmes paigas tegutsenud käsitööseltsi naiste unistus on täide läinud: Haapsalu pitsikeskus asub linnakese peatänaval, käidavas kohas, on ruumi ja rahvast.
Haapsalu sallimeister Silvi Saarlo demonstreeris avapeol ka Haapsalu salli õiget mõõtu: õige Haapsalu salli saab tõmmata läbi sõrmuse.
Haapsalu sall pole pelgalt edevuse asi. „Ta on hõre küll, tuul puhub läbi, aga ta on soe ja armas,” ütles Saarlo.
Pitsiline näitustesari
Pitsikeskuse avapeol sai Marge Heeringase pitskleitidega alguse ka meistrite aasta näitustesari.
Märtsis näitas pitsikeskus kõike, mis mahub allapoole vööd. „Pealkiri on intrigeeriv,” tunnistas Haapsalu käsitööseltsi teenekas käsitöömeister Aime Edasi näituse pealkirja „Allpool vööd” kommenteerides. „Aga see poleks üldse huvitav, kui oleks lihtsalt sokinäitus,” lisas ta.
Näitusel oli peale sokkide ja kinnaste ka nii käsitsi kui ka masinal kootud sukki ja seelikuid, roositud kotte ja pätte, allpool vööd tikandiga kaetud mantleid, unustuse hõlma vajunud karupükse, titepapusid ja sipukaid.
Leidus ka heegeldatud ja kootud villaseid lühikesi suvepükse, samuti paar kootud päevitusriideid: rinnahoidja on seotud sallist, stringid kootud.
„Eks see natuke kiiksuga näitus ole, kiiksuga esemed,” märkis Merle Saulep näituse avamisel.
Aprillis oli pitsikeskuses Marta Kumari nukunäitus. Marta Kumari 80 aasta juubeli näitus üllatas paljusid haapsallasi. „Neile, kes teavad Marta Kumarit eelkõige notarina, on see näitus igal juhul üsna ootamatu,” ütles Sims.
Üle 30 aasta Haapsalus notariametit pidanud Kumari nentis, et näitus on ootamatu talle endalegi.
„Täpselt nii korrektne, kui oli Marta notarina, on ka tema käsitöö – täpne, mõjuv ja kvaliteetne,” sõnas Sims.
Mais oli pitsikeskuses Haapsalu käsitööseltsi liikmete Pille Källe ja Pille Schneideri näitus „Meie Pilled”.
„Naised nagu kombainid. Kui pähe võtavad, siis ära teevad,” ütles Sims.
Näitusel oli pitsiline ristimiskleit, linaseid kleite Haapsalu pitsi detailidega, suuri ja pisemaid kudumeid, kõlavöid, savitööd, töömahukas hardangeri tehnikas laudlina, kootud seelikuid, vitstest punutud korve, Haapsalu salle.
Tähelepanuväärsed olid pitsiline vihmavari, mis peab ka vett, ja kootud supelpüksid. Detsembris lendavad pitsikeskuses inglid. Haapsalu pitsikeskusse on tee leidnud 40 inglit, kes kaunistavad pitsikeskust terve detsembrikuu. Pitsikeskuses olevate inglite autor on Angelina Schwindt, kelle inglid on olnud ka toomkiriku kuusel.
Pitsikeskus kinkis linnale räti ja salli
Haapsalu pitsikeskus kinkis linnale 735. sünnipäevaks Haapsalu juubelimärgistusega kolmnurkräti ja salli. Kolmnurkräti kujundas ja kudus Linda Elgas, salli Aasa Jõelaid.
„Mõlemad on meie staažikamaid kudujaid. Üle 80aastane Linda Elgas kudus oma esimese Haapsalu salli 14aastaselt,” ütles Sims.
Tegemist ei ole päris uue mustriga. Sallil on Helga Rüütli pääsukesemotiiv, rätil kroonprintsi motiiv, mõlemaid ehib Valge Daami aken ja number 735.
„See on meie kingitus linnale. Iga linn seda endale lubada ei saa, aga meie saame,” ütles Sims.
Lääne-Eesti turismiregiooni parimate tunnustamise konkursile esitati 25 kandidaati, atraktsioonide hulgas kandideerisid kogu regioonile tähtsad Kärdla sadam ja Lottemaa teemapark. Samuti esitati pitsikeskus. Seekord võitis Lottemaa.
Ka poliitika ei läinud pitsikeskusest mööda. Oktoobrist detsembrini kudusid naiskodukaitsjad ja Haapsalu käsitööseltsi liikmed Ukraina sõdureile sokke.
Pitsikeskus
- Haapsalus Karja 25 tegutsev pitsikeskus on lahti teisipäevast reedeni kella üheteistkümnest hommikul kella kuueni õhtul ja laupäeviti kella üheteistkümnest hommikul kella kolmeni päeval.
Kaie Ilves
Mülkameister. Foto: Arvo TarmulaMülkameister tegi esimese sõidu
Veebruaris tegi esimese proovisõidu Martna valla taluniku Arvo Kirsi ja tema poja Veiko Kirsi ehitatud multifunktsionaalne traktor.
Arvo Kirs ise nimetab neljal roomikul liikuvat imemasinat Mülkameistriks. Unikaalseks teeb Mülkameistri, et temaga saab teha nii põllu- kui ka metsatööd, süvendada väikesadamat ja lautrit, aga mis peaasi: lõigata roogu ka keerulistes töötingimustes tundlikul pinnasel.
Mülkamesitri erisurve pinnasele on neli korda väiksem kui inimesel. „Kui iga teine rookombain teeb aastas sada päeva tööd, siis Mülkameister töötab aasta ringi,” märkis Arvo Kirs.
Mülkameistriga saab töötada ka üle meetri sügavuses vees: mootoriruum on veekindel. Roolõikamiseks kinnitatakse traktori ette kolmemeetrine heeder, mis on katsetusjärgus. Senine poolteisemeetrine on liiga kitsas, selle tööjõudlus on väike. Mülkameister mitte ainult ei lõika roogu, vaid seob selle ka kimpudeks.
Esimene töö, mille Kirsid kavatsevad Mülkameistriga ette võtta, ongi kevadine roolõikus.
Oma tarbeks Kirsid Mülkameistri välja mõtlesid ja valmis ehitasidki. „Isa vihastas poja välja, et on ostetud kallis roomasin, mis ei kõlba kuskile,” ütles Arvo abikaasa Selve Kirs.
Tallinna tehnikaülikoolis tootmistehnikat ja tootearendust tudeerinud perepoeg Veiko, masinaehitaja, nagu ta ise ütleb, nuputas ja joonistas, papa Kirs nõu ja jõuga abiks. Viie aasta pärast oli veatu masin valmis. Mülkameistri metallosad on kõik oma jooniste järgi lastud lõigata, freesida ja treida, kabiini klaasid on eritellitud.
„Ega valmisjuppe olnud kuskilt võtta,” ütles Veiko Kirs.
Selve Kirs ütles, et poisikesena mängis Veiko ikka kuukulguriga ja nüüd ehitas ise kuukulguri valmis. Mülkameistri ideest teostuseni kulus Kirsidel viis aastat ja laias laastus 3000 töötundi.
Lääne maavalitsus nimetas Kirside rookombaini Läänemaa aasta ettevõtlusteoks. Kombainiehitajad said auhinna kätte vabariigi aastapäeva vastuvõtul.
Kaie Ilves
Tradilo müüs mullu kõige rohkem uusi autosid Läänemaal
Läänemaa uute sõiduautode müüjate sõnul oli seis turul eelmisel aastal vaiksevõitu, kuid stabiilne. Uuemõisa autokeskus müüs 55 sõiduautot, Tradilo 60 ning Oru Auto 25 uut sõidukit. Tootemarkidest on populaarsemad Peugeot (Uuemõisa autokeskus), Kia (Tradilo) ning Škoda (Oru Auto).
Läänemaa kahe suurema automüüja – Uuemõisa autokeskuse ja Tradilo – esindajad olid mõlemad arvamusel, et aasta oli keskpärane, kuid tulemus enam-vähem ootuspärane.
„2012. aastal lõppes näiteks 2007 ostetud autode viie aasta liising ja siis asendati need autod uutega. 2008. aastal müüdud autode väiksema arvu tõttu oli 2013 ka väljavahetajaid vähem,” ütles Tradilo juhataja Andrus Laidre.
Uuemõisa autokeskuse juhataja Jaan Melsas ütles, et umbes 60 protsenti ligi 200st Läänemaale müüdud uuest sõiduautost tuli mullu kohalikelt müüjailt.
Läänemaal tegutseb ka neljas uute sõiduautode müüja – firma Auto & Service OÜ. Varem müüs ettevõte Fiateid, sellest aastast on ta Citroëni ametlik edasimüüja.
Juhan Hepner
Elna Siimbergi sõnul läheb enamik müüdud raskemasinaid Haapsalust väljapoole. Foto: Arvo TarmulaUuemõisa firma juhib Volvo traktorite müüki Eestis
Ei juhtu just sageli, et rahvusvahelise suurfirma Eesti haru peakontor asub Haapsalu külje all.
32 000 Rootsi põllumehe omanduses Lantmänneni kontserni alla kuuluva Volvo raskemasinate müüjal Sweconil on just nii. Firmal on Eestis veel viis esindust, kuid Uuemõisa oma on suurim.
Ettevõtte tegevusvaldkond on aga juba aastaid sama – Volvo traktorite, ekskavaatorite, laadurite, teerullide ja muude raskemasinate müük ja hooldus. Praegu on ettevõttel 36 töötajat ning umbes pooled neist teenivad leiba Uuemõisas.
Juhatajaks on firmal praegu Elna Siimberg. Siimbergi sõnul läheb enamik müüdud raskemasinaid Haapsalust väljapoole. 2013. aastal müüs Swecon Eestis 37 uut ja 37 kasutatud masinat.
Juhan Hepner
Virtsu töösturid hakkavad vihmausse kasvatama
Kõmsi traaditööstuse aktsionärid plaanivad haaret laiendada ja hakata K.METi tootmishoonetes ladustama ja pakendama biohuumusmulda.
K.METi üks aktsionäre Aimar Roomets sõnas, et peale huumuse kokkuostu, pakendamise ja müügi on kavas Massusse asutada ka vihmaussikasvandus.
Vallas on loodud mittetulundusühingu vormis nn vihmaussikasvatajate liit, mille juhatuses on ka Hanila vallavanem Arno Peksar. Asutatud on K–Kompose osaühing. Biohuumusmulla laoks saavad K.METi hooned ehk paari aasta pärast, mil K.MET kolib Kõmsilt ära.
Kaie Ilves
Haapsalu Lade hakkab tootma tarku päästeveste
Haapsalus tegutsev Lade OÜ hakkab tootma tarku päästeveste, mis mõõdavad inimese südame ja kopsude tööd.
Nn tark vest põhineb tehnoloogial, mis pole uus mitte ainult Ladele, vaid on seniolematu terves maailmas. „Seni selliseid päästeveste tavakasutuses ei ole ega toodeta,” sõnas Eliko tehnoloogia arenduskeskuse juhataja Indrek Ruiso.
Tarku, inimese tervislikku seisundit hindavaid päästeveste, aga miks mitte ka päästeülikondi hakkavad kasutama professionaalsed päästjad, kes töötavad ekstreemseis oludes: külmadel, tormistel põhjapoolsetel meredel, näiteks tuulegeneraatorite ja naftaplatvormide piirkonnas.
Teadlased loodavad vestis inimkeha seisundit määrata elektrilise bioimpedantsi mõõturiga, mida on kümmekond aastat tagasi kasutatud südamestimulaatorite väljatöötamisel.
Ruiso sõnul võiks esimesed vestid olla müügivalmis paari–kolme aasta pärast. Vesti hinnaks pakkus Ruiso suurusjärku paarsada eurot. Lade omanik Gerhard Eberle on lubanud investeerida vestiprojektisse kolme aasta jooksul kuni miljon eurot.
Tark vest sünnib Tallinna tehnikaülikooli teadlaste, Eliko ja Lade koostöös. Vesti väljatöötamise lepingu sõlmisid Eliko ja Lade jaanuaris.
Kaie Ilves