Protsendiseaduse esimene pääsuke Läänemaal – Lennula
Läänemaa ühisgümnaasium sai jaanuaris esimesena Läänemaal nn protsendiseaduse alusel tellitud kunstiteose – 37 000 eurot maksnud lühtri „Lennula”.
Noore kunstniku Edith Karlsoni 52 alumiiniumlinnust, mis on igaüks unikaalne ja millest osal on pea asendatud pirniga, ja neid ühendavaist punastest trossidest koosnev lühter jõudis koolimajja talvevaheajal. Kui koolirahvas jaanuaris majja naasis, ootas neid fuajees üllatus. Õpetajad arvasid esialgu, et lapsed on kunstitunnis vallatlenud.
Protsendiseadus ehk kunstiteoste tellimise seadus kohustab avalike hoonete ehitajaid ehitusmaksumusest ühe protsendi eest kunsti tellima. Läänemaa ühisgümnaasiumil oli see summa ligi 37 000 eurot. Nii suure summa eest pole kunstiteoseid Läänemaal varem ilmselt tellitudki.
Parima lahenduse ideekonkursi tegi koolimaja omanik Riigi Kinnisvara AS. Kuue nõuetekohase kavandi seast valis parima seitsmeliikmeline komisjon, millesse kuulusid nii kooli, koolimaja omaniku, sisekujundaja kui ka loomeliitude esindajad. Komisjon, kus jäme ots on loomeühenduste käes, kuulutas võitjaks Teminkova & Kasela galerii pakkumuse – Edith Karlsoni „Lennula”.
Kunstniku esindaja galerist Olga Temnikova sõnul jälgis noor kunstnik Karlson lähteülesannet, et taies haakuks kooli logo, paberist volditud linnuga. Tulemust hindas Temnikova: „Flirdib klassikaliste proportsioonidega, dialoogis interjööriga, lisab sinna aga särtsu, dünaamikat ja mängulisust.”
Vaevalt oma kohale, koolimaja esimese korruse fuajee lakke jõudnud, vallandas „Lennula” emotsioonidetormi. Kohati läksid kommentaarid nii tuliseks, et kehtima hakkas kõnekääned: maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse.
„Lennula” asjus jagunesid arvamused kolmeks. Enamik leidis, et see on täiesti sobimatu teos, mida on raske kunstiks nimetada; teised, et lühter on küll huvitav, kuid ei sobi ajaloolisse interjööri; kolmandate meelest oli tegemist kunstiliselt huvitava teosega, mis just annabki vastrenoveeritud koolimajale särtsu juurde. Vaidlustes polnud sugugi mitte nii, et ühel pool oleks kunstiinimesed ja teisel tavakodanikud, vaid veelahe jooksis ka risti nende vahelt läbi.
Isegi rohkem kui lühter ise või selle sobivus ajaloolisse koolimajja ärritas inimesi teose hind ligi 37 000 eurot. Inimesed ei suutnud uskuda, et kunstiteos võib maksta nii suure hulga raha, ja kõlasid süüdistused, et selle raha eest oleks võinud hoopis õpikuid osta või koolimaja kütta.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt oli ise jaanuari alguses Austraalias puhkusel. Kui ta tagasi jõudis, pidi ta hakkama kaitsma end ebakompetentsuse süüdistuste eest. Ta pidi selgitama, kuidas teos välja valiti.
Veebruari alguses oli koolis arutelu, kas oleks võimalik lühter koolimajas kuhugi mujale paigutada. Selle muutis keeruliseks asjaolu, et „Lennula” on kunstiteos ja selle omanik ei ole mitte kool, vaid RKAS. Esialgu leiti, et ümberpaigutusega võiks oodata õppeaasta lõpuni.
Et „Lennula” mitmest samaaegsest riigigümnaasiumide kunstihankest kõige rohkem vastukaja tekitas, jõudis see ka teleekraanile. Aprillis arutlesid kooli direktor Leidi Schmidt ja kunstnik Kaido Ole telesaate „OP!” tarvis lühtri all protsendiseaduse ja kunsti üle avalikus ruumis.
Kuigi juba jaanuaris oli galerist Olga Temnikova öelnud, et nad tahaksid koos kunstnikuga õpetajaile ja gümnasistidele ning nende vanemaile teose sündi lähemalt tutvustada, jõudis seltskond koos kunstiteadlase Gregor Tauliga Haapsallu mais. Gümnaasiumi aulas korraldatud kohtumine ei möödunud just kõige sõbralikumas õhkkonnas. Töö tausta selgitamise asemel suutsid kunstnik ja tema galerist publikule selgeks teha, et igaühele polegi antud kunsti mõista ja jäägu see professionaalide, mitte diletantide otsustada.
Koos kooliaasta lõpuga vaibusid ka vaidlused „Lennula” üle. Lühter asub endiselt samal kohal, kuhu see kavandati ja talvevaheajal paigutati. Suve hakul vahetati lühtris kasutatud hõõglambid leedpirnide vastu, nagu kavand ette nägi.
Koolipere on lühtriga harjunud ning kohtumisi kokku leppides on loomulikuks saanud väljendid „Kohtume lindude all” ja „Kohtume „Lennula” all”.
Protsendiseadus, mille järgi riigigümnaasiumidele, sh Läänemaa omale taies telliti, läks aasta teises pooles muutmisele, kuid muudatused puudutasid pigem võidukavandi esitanud töö autorile honorari maksmist.
Juulis sai Edith Karlsonit esindanud galerist Olga Temnikova presidendi kultuurirahastu eripreemia kaasaegse kunsti tutvustamise eest kodus ja võõrsil.
Edith Karlson
- Edith Karlson on (sündinud 1983) skulptor. Lõpetas kunstiakadeemia 2008.
- Teda esindab Olga Temnikova ja Indrek Kasela galerii.
- Karlsoni viimane isikunäitus „Draama on sinu peas: ära vaata maha” oli Temnikova ja Kasela galeriis tänavu sügisel.
- Olga Temnikova sai presidendi kultuurirahastu noore kunstitegelase eripreemia.
Kaire Reiljan
Alge Vare. Foto: Arvo TarmulaLäänemaa tohter sai aasta arsti tiitli
Esimest korda sai Eesti parimate arstide valimisel aasta arsti tiitli maakonnahaiglas töötav arst – Läänemaa haigla lastearst Alge Vare.
Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe dr Eero Merilinnu sõnul valiti Alge Vare 2013. aasta arstiks enam kui 250 kandidaadi hulgast. Vare kandidatuuri toetasid nii patsiendid kui ka kolleegid. Uudis tehti teatavaks jaanuaris.
„Ma ei oleks seda uneski uskunud,” oli Alge Vare Stenbocki majas sotsiaalminister Taavi Rõivaselt oma autasu, Ivo Lille klaasskulptuuri vastu võttes pisarateni liigutatud.
Kolleegid Läänemaa haiglast ja perearstikabinetist „Peretohter”, kus Vare kahel päeval nädalas väikelapsi vastu võttis, iseloomustasid Alge Varet kui kohusetruud inimest, kes midagi kahe silma vahele ei jäta ja pigem muretseb, kui patsient ükskõikselt suhtub. Aasta arsti ainsa veana nimetasd kolleegid oskamatust öelda „ei”.
Alge Vare oli veel nädal pärast autasu saamist arvamusel, et pole tunnustust ära teeninud. Tema meelest oleks aasta arst pidanud olema ikka kirurg, sest nende töö on arstide hulgas kõige tähtsam.
Aasta arsti tiitel polnud mitte ainus tunnustus, mis Alge Varele selle aasta alguses osaks sai. Kui jaanuari lõpus kuulutati välja tänavused Haapsalu linna vapimärgi kavalerid, siis selgus, et linnavolikogu on Vare koos poliitiku ja koolijuhi Andres Ammasega valinud viie esitatud kandidaadi seast linna vapimärgi vääriliseks. Lastearsti esitasid vapimärgikandidaadiks lapsevanemad.
Augustis said aga Läänemaa lapsevanemad kurva uudise, et armastatud lastearst on otsustanud hoopis Tallinna tööle minna. Alge Vare põhjendas oma Haapsalust lahkumist ühelt poolt sellega, et abikaasa töötab Tallinnas ja laps läks samuti pealinnas kooli, teisalt oli põhjuseks liiga suur töökoormus.
„Ei jaksanud enam,” ütles Vare sügise alguses. Toona lisas ta, et kavatseb esialgu aja maha võtta, ega nimetanud uut töökohta. Oktoobri algusest töötab aga Alge Vare lastearstina Tallinna lastehaigla kesklinna polikliinikus.
Kaire Reiljan
Iloni Imedemaa tegi läbi uuenduskuuri
Aasta esimestel päevadel tegi pärast kolm ja pool kuud kestnud remonti uksed lahti uuenenud Iloni Imedemaa.
Kui varem oli põhirõhk töödel, mis seotud Astrid Lindgreni loominguga, siis uude Tea Tammelaane kujundatud väljapanekusse jõudis hulk Wiklandi töid ajast, mil kunstnik veel Lindgreniga koostööd ei teinud, või suisa neiupõlvest.
„Nüüd on see nii saanud, nagu ma olen mõelnud,” oli Imedemaa ametlikule avapeole tulnud Ilon Wikland tulemusega rahul.
Kaire Reiljan
Vikerkaare lasteaed läks remonti
Pärast mitme aasta pikkust ettevalmistust ja mitut edasilükkumist pidi uuel aastal lõpuks algama Vikerkaare lasteaia remont. Jaanuaris alustasid lasteaiarühmad tööd ajutistel pindadel.
Haapsalu linnavalitsus lootis, et septembriks saavad lapsed remonditud majja tagasi kolida, kuid seda pole siiani juhtunud. Ehitaja leidmiseks korraldatud hanke pidi linn märtsis tühistama, sest rahastaja Eesti–Šveitsi koostööprogramm ei olnud hanketingimusi kooskõlastanud. Alles juulis sõlmiti leping Nordlin Ehitusega ja tööd võisid alata.
Vikerkaare lasteaed saab valmis tõenäoliselt veebruaris.
Lehte Ilves
Tarmo Paio jäi kohtus süüdi
Politsei vanemkomissar Tarmo Paio jäi jaanuaris Tallinna ringkonnakohtus ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest süüdi, samal ajal leidis aga halduskohus, et mees tuleb tööle ennistada.
Kui Paio kaebas riigikohtusse edasi ringkonnakohtu otsuse, siis politsei kaebas omakorda halduskohtu otsuse. Protsess jätkub ja seni töötab Paio Haapsalus patrullpolitseinikuna.
Lehte Ilves
Linnakodanikud said volikogu komisjoni
Valimisdebatil IRLi ja sotsiaaldemokraatide pakutud idee kaasata Haapsalu linnavolikogu töösse linnakodanikke oleks Reformierakonna vastuseisu tõttu lennanud vastu taevast.
2013. aasta lõpus kutsus volikogu linnakodanikke üles andma oma panus volikogu komisjoni töösse. Sooviavaldusi tuli 15, neist üheksa soovis osaleda kultuuri- ja hariduskomisjonis.
Volikogu komisjonide töös osaleda soovinud inimesed polnud aga Reformierakonna fraktsioonile meeltmööda, mistõttu tegi fraktsioon ettepaneku komisjonide laiendamise otsus tühistada.
Jaanuari lõpus arutas vabatahtlike kaasamist ka linnavolikogu juhatus ja sedapuhku oldi ühel meelel, et vabatahtlikud linnakodanikud võivad volikogu komisjonide tööst osa võtta.
Lehte Ilves
Noortekambad tegid turvameestele meelehärmi
Suvel Haapsalu kaubanduskeskuse ette kogunevad teismelised kolisid külmade ilmadega majja sisse ja panid proovile nii ostjate, omanike kui ka turvatöötajate kannatuse.
Et kuidagi noori kaubamajas korrale kutsuda, töötas turvafirma USS koos Haapsalu tarbijate ühistuga välja eeskirja, mis sätestab, mida võib kaubanduskeskuses teha ja mida ei või. Eeskiri andis võimaluse korda rikkunud inimese majast välja ajada.
Kaubamajas kogunevate noorte teema polnud uus ka politseile ega noorsootöötajaile, kuid nad leidsid, et noorte väljaajamisega kaubanduskeskusest tegelikku probleemi ei lahenda, sest kui noored ühest kohast välja ajada, leiavad nad kogunemiseks teise koha.
Lehte ilves