Rimo Hunt (9). Foto Mati Hiis
Läänemaa parim jalgpallur, Haapsalust pärit ja tänavu Kasahstani kõrgliigas mänginud Rimo Hunt on pärast hooaja lõppu taas Eestis ning andis Haapsalus käies Lääne Elule pika intervjuu, milles rääkis jalgpallielust kaugel maal ja oma tulevikust.
Rimo Hunt, kuidas sattusite omal ajal jalgpalli juurde?
Treener Aavo Tomingas kutsus mind kolmandas klassis treeninguile. Toona käis see nii, et ta võttis ühe vanuserühma ja käis koolides läbi kõik klassid, kus oli selles vanuses lapsi. Nii ta astuski ühel päeval sisse ja tutvustas, et on selline trenn.
1985. aastal sündinud poiste seltskond võistles Aavo Tominga käe all Eesti noorte meistrivõistlustel päris hästi. Mis oli selle võistkonna edu võti?
Meil oli hea punt. Mäletan, et mängisime noorte esiliigat kogu aeg. Välja me sealt ei kukkunud. Päris meistriks ka ei tulnud, sest pealinna satsid läksid eest ära, aga mäletan, et esimestel aastatel saime kõigile vastu. Mingil hetkel teised arenesid, aga meil jäi areng pidama. Aavo andis endast parima, aga ta ei olnud toona jalgpalliga sina peal. Paljud sellest meeskonnast oleksid võinud jõuda kaugele, kui oleksid järjekindlalt jätkanud.
Millal tundus, et jalgpallist võib Teile karjäär saada?
Võib-olla paar aastat tagasi. Mul on olnud pikad pausid. Siis hakkasin uuesti proovima. 25aastaselt mõtlesin, et tuleb proovida. Nüüd või mitte kunagi.
Kas vahepealsete pauside ajal ei teinud Te üldse trenni või käisite kohalikul tasemel ikka mängimas?
Juba gümnaasiumis olid pausid, sest käisin Tallinnas koolis ja mul ei olnud seal trenni, kus käia. Ega ma ise ka nii aktiivselt otsinud ega keegi ette öelnud, kuhu minema peab. Palju oli uut ja huvitavat. Siis käisin ma veel noorte mängudel, aga ülikooli minnes ei olnud esimesel kahel aastal mitte midagi. Ainult kool.
Kas Läänemaa jalgpallieluga kursis olekuks on Teil aega jätkunud?
Ega ole olnud mahti. Olen üritanud end kursis hoida, mis Eesti esisatsidega toimub. Ka sellega on teinekord raskusi.
Kuidas sündis Kasahstani klubisse Kõzõlorda Kaisar mängima minek?
Nagu paljud asjad – raske tööga. Kui tulime mullu Levadiaga Eesti meistriks, siis mõtlesin, et võiks proovida välismaale minna. Kas nüüd või üldse mitte, nagu siin viimasel ajal on. Vanus on juba paratamatult selline, et tuleb igast võimalusest kinni haarata. Eks ajapikku ole juurde tekkinud üks ja teine tutvus, agendid. Sai hakatud uurima, mida üks või teine agent arvab.
Agendid pakkusid eri variante. Mullu sai kõvasti ringi seigelda. Käisin Poola, Iisraeli, Tšehhi kõrgliigas ja Saksamaa Bundesliga kolmandas liigas, mis on teadupärast võrreldav paljude kõrgliigadega. Igalt poolt oli pakkumist. Samamoodi tuli ühel päeval Kasahstanist pakkumine. Läksin ja proovisin. Sealt sai asja ja tundus, et on neist pakkumustest kõige mõistlikum.
Kas rahaliselt oli mõistlikum või olid ka muud tegurid?
Mis on jalgpallis tähtis? Treener, meeskond ja muud tingimused. Just nende kolme võtme poolest oli Kasahstan kõige mõistlikum.
Mis on selle klubi treeneri Dmitri Ogai puhul head või erilist?
Ta on kogenud ja austatud treener. Ühest küljest tuttavad-sõbrad, kes on jalgpallis selle treeneriga kokku puutunud, ütlesid, et ta on hea treener. Ta jättis kohe algusest väga sümpaatse mulje, konkreetse ja ausa. Teadis täpselt, mida ootab, ja tundus, et tema plaani võiksin ma ka sobida. Nagu hooaeg näitas, enam-vähem õigustas see ennast.
Kas Eesti ja Kasahstani jalgpallistiil erineb teineteisest?
Raske öelda. Koondise mäng ja klubide tase on kaks eri asja. See on umbes sama, kui küsida Paide linna meeskonna käest, mis on koondise ja Paide meeskonna erinevused.
Kasahstan on kauge maa. Kuidas kohanesite?
Keerulist ei olnud midagi. Ainus keeruline asi on distants. Oma koduklubi linna (Kõzõlorda – toim.) pean ma lendama kolme lennukiga. See on kõige suurem miinus. Oleme ju ise ka Nõukogude Liidu riik olnud. Läheme ajas natuke tagasi ja võib leida palju võrdlusmomente linnaga, kus ma olen.
Vene keel on üks riigikeel, selles suhtes pole keeruline. Äri ja poliitika keel on ka vene keel. Kultuur ei ole väga erinev. Oleneb muidugi, mis kultuuri silmas peame. Kasahhi rahvuskultuur on kindlasti midagi teistsugust. Sellega on huvitavaid olukordi ette tulnud. Üldiselt on kultuur segunenud ja selles on hästi palju vene asju sees.
Kas vene keel oli varem selge?
Paar sõna sain räägitud. Praegu võib juba rohkem kui paar sõna rääkida.
Kui suur on klubi kodulinn Kõzõlorda?
Rahvaarv on üle 200 000. Linnas ei ole suuri kaubanduskeskusi ega pilvelõhkujaid. See on hästi suure maa-ala peale laiali valgunud. Minu tegevus toimub üldjuhul ikkagi kesklinna piirides ja ääremaile ma väga ei satu. Nii on raske hinnata.
Mis oli sealses elus kõige üllatavam?
Esialgu räägiti, et seal on olukord väga hull – pole õieti teid ega midagi. Läksin sinna ja vaatasin, et elu nagu igal pool mujalgi. Võib-olla lihtsalt mitte nii uus ja värske, aga hullu polnud midagi. Kommunikatsioonivahendid töötavad. Huvitav oli see, et üks päev enne hooaja algust läksime natuke varem trenni. Värava taga oli üks vaimulik. Loeti palveid ja lauldi. Siis toodi lammas, lõigati kõri läbi ja lasti verest tühjaks ühte auku. Noh, see oli väga kummaline, aga nende meelest täiesti tavaline ja normaalne asi.
Kas seda tehti õnne toomiseks?
Nii nad räägivad.
Kas Teie meeskonnakaaslased teadsid Eestist midagi?
Ikka teavad. Paljud on ju venelased Kasahhi passiga. Eesti ei ole neile mingi uudis. Paljud teavad isegi meie vanema põlve lauljaid.
Kuidas on Kasahstani kõrgliiga tase Eesti kõrgliigaga võrreldes?
Raske võrrelda, aga ma olen alati toonud ühe näite. Kui vaadata, kui kaugele jõudsid Kasahstani meeskonnad Euroopa sarju mängides, siis võib öelda, et tase on päris hea. Eestis jääb päris palju puudu. Mõni üksik võib sinnani jõuda. Kasahstani kõrgliigas on 12 meeskonda. Nad jagunevad samamoodi: on esimene kuus ja on tagumine kuus. Esikuuik on vähe teravama klassiga, aga kõik meeskonnad võivad võtta punkte. Iga mäng on raske.
Mitu väravat lõite sellel hooajal?
Kaheksa.
Kasahstani portaal Nur.kz valis teid parimaks välismaalasest ründajaks. Kas see oli üllatus?
Muidugi oli üllatus. Ma ei tea, kes valis ja mille alusel, juba enne hooaja lõppu septembris. Mis seal ikka, las valivad.
Kas näete end Kasahstani kõrgliigas tippmängijana või pigem keskmiste seas?
Ma arvan, et pigem keskel. Mul on väga raske seda võrrelda. Tugevais satsides on tugevad ja tehnilised mehed ees, kel on suured kogemused. Tippmängijaks tõusmine võtab natuke aega.
Kui palju on klubides välismängijaid?
Igas klubis on 7 välismaalase kohta ja 5 neist võib olla korraga platsil. Selles mõttes ei ole nii lihtne, et lähed ja kohe võetakse. Jäikade piirangute probleem on päris tugev. Nad kaaluvad väga, keda võtta. Üldjuhul peaksid need välismaalased olema sellised, kes mängu ka edasi viivad.
Kui kaua kestab lend Eestist Kasahstani?
Hakkan hommikul minema ja järgmise päeva lõunaks olen kohal.
Kui kurnav on see füüsiliselt?
Väga kurnav. Näiteks pean ootama Moskvas 9 tundi. Oleks kusagil magada, poleks probleemi. Kui saaks linna minna, võtaks hostelitoa. Viisa pärast peab olema lennujaamas.
Kas samal päeval, kui kohale jõuate, trenni ei kipu?
Olen iga kord läinud. Teed seal oma asju. Kerget taastavat jooksu jne.
Kas tagasitulek on sama keeruline?
Tulek on lihtsam. Lendan päev varem pealinna Astanasse või Almatõsse, olen seal hotellis ja hommikul vara Moskvasse, kust kohe edasi. Olen lõunaks Eestis. Niipidi on korras, aga teistpidi ei taha ajad kuidagi klappida.
Kui tihti satute hooaja jooksul Eestisse?
Koondise mängijana ikka väga tihti. Meil oli kogu hooaja ettevalmistus Türgis. Enne märtsi ei läinud ma Kasahstani üldse. Esimesed kolm kuud olin siis järjest. Siis tulin juuni alguses, siis augustis, septembris ja oktoobris ning novembris sai juba hooaeg läbi. Selles mõttes peaaegu iga kuu.
Kas päriseks välismaale kolida pole plaanis olnud?
Ei. Ma ehitasin endale Eestisse maja, mille sain valmis, nii et on põhjust tulla tagasi.
Millal on kavas tagasi Kasahstani minna?
Kokkulepete järgi ühinen 5. jaanuaril oma klubiga Türgis toimuvaks ettevalmistuseks ja siis läheb vana trall edasi.
Kas jätkate järgmisel aastal samas klubis?
Enne kui lepingul allkirja pole, ei oska öelda, aga vähemalt kokkulepe on praegu nii.
Kas ka järgmine leping tuleb aastaks?
Ma ei tea, sest Kasahstanis tuleb ette järgmine välismaalaste piirang, 30 eluaastat (Hunt sai novembris 29aastaseks – toim.). Nad võivad ehk mulle teha 1 + 1 või 2 aasta lepingu. Kuna olen praegu Eesti koondise mängija, ei kehti mulle vanusepiirang. Eks paista.
Teete praegu hooaja lõpu järel trenni Tallinnas FC Levadia juures. Kuidas see sündis?
See ei ole midagi ebatavalist. See on täiesti tavaline praktika, mida kasutavad paljud mängijad, kui on mängupausid. Treenitakse endise koduklubi juures või endise treeneri juures. Mul on praegu käsil ka käe ravi.
Mis vigastus käel on?
Juunis lendas pall täiesti süütust olukorrast vastu kätt sellise imeliku nurga all, et lodiluu läks puruks. Kuna Kasahstanis öeldi, et kõik on korras, siis tegin ma kaks kuud läbi valu kõike kaasa. Tänaseni ei ole luu kokku kasvanud. Ei ole läinud hullemaks ega ka paremaks.
Kas operatsioonile minna ei kavatse?
Operatsioon on alati variant, aga praegu üritame Levadia spordiarstiga muid meetodeid kasutada. Operatsiooni jõuab alati teha, aga see rikuks hooaja alguse. Ma ei kiirusta seda tegema.
Kui palju mõjutas vigastus möödunud hooaega?
Alguses mõjutas kindlasti rohkem, sest iga kontakt selle käega tekitas valu, mis pärssis natuke keskendumist. Pärast mängisin juba ortoosiga, mis on kohmakas. Aga käega ju jalgpalli ei mängita. Selles mõttes ei paneks ma küll midagi käe arvele.
Kas klubi lubab meelsasti koondisemängudele?
Mis neil üle jääb. Aga ega väga mitte. Üldjuhul ei meeldi, et ma käin [siin mängimas]. Olen seepärast ka pingi peal istunud.
Kui koondisemäng on Eestis, kui palju varem siia tulete?
Kõik oleneb liiga mängugraafikust. Kuna kõik koondisemängud on arvestatud sellistele aegadele, et klubid saaksid lasta mängijaid minema. Kui mul on mäng pühapäeval, saan tulema hakata alles esmaspäeval. Kogunemine võib aga olla juba esmaspäeval või siis teisipäeval. Üldjuhul ei ole ma kunagi enne kohal, pigem olen mõned tunnid hiljaks jäänud. Midagi pole teha, oma liigas peab mängima.
Kuidas on klapp Eesti koondise uue treeneri Magnus Pehrssoniga?
Statistika on mul väga hea. Kolmest mängust kolm võitu. Muidugi oleks tahtnud mõnes mängus rohkem platsile, aga praegu tundub enam-vähem.
Kas nüüd, kui mängitud on ka välisriigis, on arvamus jalgpallist muutunud?
Kindlasti, sest iga uus asi on kogemus ja areng. Ma arvan, et see on positiivne igas võtmes. Pluss keelepraktika.
Kui kaua plaanite profina jalgpalli mängida?
Hea küsimus. Ühest vastust ei ole. Endamisi mõtlen, et nii kaua kui füüsist on, nii kaua tuleb mängida. Maailmatasemel tippjalgpallist ju on. Väga mitmesuguses vanuses mängitakse ikka veel kõiki liigasid. Kõik oleneb tervisest. Kui füüsis peab ja on vormi, siis nii kaua mängidki. Mis vahet sel on, kas oled 33 või 35. Võib-olla tüdined hoopis varem. Seda ka ei tea.
Mida peate oma senise karjääri kõrghetkedeks?
Eesti koondise mänge, Eesti meistritiitel FC Levadiaga ja meistriliiga parimaks mängijaks valimine. Eks muidugi ka välismaale minek.
Rimo Hunt
- Sündinud 5. novembril 1985 Haapsalus.
- Tulnud FC Levadiaga 2013. aastal Eesti meistriks ja valiti siis ka Eesti meistriliiga aasta mängijaks.
- 2014. aasta hooajast mängib Hunt Kasahstani kõrgliigas klubis Kõzõlorda Kaisar, mis sai tänavu viienda koha.
- Hunt lõi Kõzõlorda Kaisari kasuks 8 väravat.