Eesti epeenaiskond: Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Irinia Embrich ja Erika Kirpu. Foto: A.Bizzi /Itaalia Vehklemisföderatsioon.
Spordiaasta parimad kuulutatakse välja 27. detsembril Nordea kontserdimajas toimuval galaõhtul „Spordiaasta tähed 2014“. Aasta võistkonna tiitlile kandideerib Eesti epeenaiskond ning aasta treeneri nominentide hulgas on ka epeenaiskonna peatreener Kaido Kaabermaa.
Eesti epeenaiskond koosseisus Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk saavutas juulis Kaasanis toimunud epeevehklemise maailmameistrivõistlustel teise koha.
„Arvatavasti epeenaised võidavad ja mina ei võida,“ ütles Kaaberma eile Lääne Elule. Parimaiks treenereiks peab Kaaberma jooksja Rasmus Mägi treenereid Taivo Mägi ja Anne Mägi. „Rasmus Mägi ema ja isa,“ lausus Kaaberma. „Pole ju midagi sellist varem olnud, et tiitlivõistlustelt meile jooksmise lühimaadistantsilt [Euroopa meistrivõistlustelt sai Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus hõbemedali, poolfinaalis püstitas ta Eesti rekordi 48,54] medal tulnud on.“
„Naistest võidab Erika Kirpu,“ oli Kaaberma kindel. Kirpu võitis Kaasanis toimunud vehklemise maailmameistrivõistlustel individuaalses võistluses pronksmedali ja naiskondlikus epees hõbeda. „Olümpiaaladel ei tohiks talle konkurenti olla,“ tõdes treener Kaaberma.
EOK president Neinar Seli arvates võib aasta meessportlase hääletus intrigeerivaks kujuneda. „Erinevalt mõnest varasemast aastast, kus enam-vähem võis ennustada, kes võiks aasta meessportlaseks tulla, siis tänavu ei julgeks küll kedagi suveräänseks liidriks pidada,“ ütles Seli.
Kuigi EOK parimat juuniori ei vali, on Kaaberma sõnul tänavune suveräänne liider Haapsalu vehkleja Katrina Lehis.
Edukamad selgitatakse välja rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja -alaliitude häälte põhjal. Spordisõbrad said hääletada 21. detsembrini, oma valiku on teinud ka spordiajakirjanikud.
Mullu pälvisid kõrgeima tunnustuse ja Kristjani-nimelise auhinna vehklejad Nikolai Novosjolov, Julia Beljajeva, epeenaiskond kooseisus Erika Kirpu, Irina Embrich, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva ja maadlustreener Henn Põlluste.
Eesti epeenaiskond on parim olnud 1995. ja 2013. aastal. Eesti epeemeeskond oli parimaks võistkonnaks 1986, 1996, 1998, 1999, 2001. ja 2002. aastal.
Eestis on aasta sportlasi valitud 80 aastat, esimeseks aasta sportlaseks tunnistati 1933. aastal kaugushüppaja Nikolai Küttis.
Alates 1955. aastast on parimate selgitamine olnud järjepidev traditsioon, mida aja jooksul on täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ja 1988. aastal treener.
Kõige rohkem tiitleid on võitnud jalgrattur Erika Salumäe (üheksa korda). Suusataja Kristina Šmigun oli parim kaheksal korral. Tõstja Jaan Talts, jalgrattur Aavo Pikkuus ja suusataja Andrus Veerpalu on aasta sportlaseks valitud viiel korral.
2013:
- Aasta meessportlane Nikolai Novosjolov
- Aasta naissportlane Julia Beljajeva
- Aasta noorsportlane Julia Beljajeva
- Aasta võistkond epeevehklemise naiskond
- Aasta treener Henn Põlluste
Eesti parimateks valitud mees- ja naissportlased 1955 – 2013
- Erika Salumäe – 1983, 1984, 1987, 1988, 1989, 1990, 1992, 1995, 1996
- Kristina Šmigun – 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010
- Jaan Talts – 1967, 1968, 1969, 1970, 1972
- Aavo Pikkuus – 1974, 1975, 1976, 1977, 1978
- Andrus Veerpalu – 1999, 2001, 2002, 2006, 2009
- Erki Nool – 1996, 1997, 1998, 2000
- Toomas Leius – 1961, 1963, 1965
- Heino Puuste – 1982, 1983, 1986
- Jüri Jaanson – 1990, 1995, 2004
- Gerd Kanter – 2007, 2008, 2011
- Uno Palu – 1956, 1958
- Paul Keres – 1959, 1962
- Laine Erik – 1967, 1968
- Reet Palm – 1978, 1979
- Jaak Uudmäe – 1979, 1980
- Inna Rose – 1981, 1982
- Kaija Parve-Helinurm – 1985, 1986
- Jaan Ehlvest – 1987, 1989
- Andrus Värnik – 2003, 2005
- Triin Aljand – 2011, 2012
- Nikolai Novosjolov – 2010, 2013
- Feliks Pirts – 1955
- Ulvi Voog – 1957
- Hanno Selg – 1960
- Ants Antson – 1964
- Mart Vilt – 1966
- Svetlana Tširkova – 1969
- Tiiu Parmas – 1970
- Luule Tull – 1971
- Vambola Helm – 1971
- Raissa Ruus – 1972
- Illa Raudik – 1973
- Ain Vilde – 1973
- Endla Vellend – 1974
- Virve Holtsmeier – 1975
- Liivi Erm – 1976
- Kaire Indrikson – 1977
- Marina Trofimova – 1980
- Jüri Poljans – 1981
- Tiit Haagma – 1984
- Riho Suun – 1985
- Allar Levandi – 1988
- Tiit Sokk – 1991
- Kristiina Nurk – 1991
- Kaido Kaaberma – 1992
- Indrek Sei – 1993
- Oksana Jermakova – 1993
- Margrit Tooman – 1994
- Ago Markvardt – 1994
- Jane Salumäe – 1998
- Heidi Rohi – 2001
- Maarika Võsu – 2005
- Irina Embrich – 2007
- Kaia Kanepi – 2008
- Heiki Nabi – 2012
- Julia Beljajeva – 2013
Allikas: EOK