Uudis, et Suur-Holmi ja Veskiviigi sadam on otsustanud ühel ajal ette võtta akvatooriumi süvendamise ja uute kaikohtade loomise, võis tekitada ootuse, et kaks tülis olevat sadamat on ära leppinud ja ometi ükskord asunud parandama Haapsalu kui merelinna mainet.
See mulje on aga eksitav. Põhjus, miks kaks sadamat suure töö ette võtavad, on proosalisem. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu saab küsida toetust, et muuta väikesadamad välisturistile ahvatlevamaks.
Olgu nende suhetega kuidas on, aga haapsallastel tasub pöialt hoida mõlemale sadamaomanikule, nii Viktor Siilatsile kui ka Aivar Reivikule, sest enam halvemaks Haapsalu mereturism minna ei saa. Et Siilats jäi veeteede ameti nõudel oma ujuvkaidest ilma, pani Siilats sadama sel suvel hoopis kinni. Haapsalu jäi ilma hulgast turistidest ja Muhu väina regatist, sest linnas, mida piirab kolmest küljest meri, ei olnud küllalt sügavaid sadamaid ega piisanud kaikohti.
Nüüd tahavad Siilats ja Reivik uute ujuvkaide paigaldamisega suurendada kaikohtade arvu poole jagu.
Ära peaks langema ka kahe sadama tüliõun, sissepääs Veskiviigi sadamasse, mis kulgeb Siilatsi Suur-Holmi sadama akvatooriumi äärt mööda. Siilats, ilmselt väga vastumeelselt, aga sunnitult, peab veeteede ameti ettekirjutusel süvendama Veskiviigi sadamasse suunduvate aluste tarvis
20 m laiuse sissesõidutee. Siilats leiab, et ta on juba süvendanud 8 m laiuse sissesõidutee ja ükski eurodirektiiv ega Eesti õigusakt ei ütle, kui lai peab see tee olema.
Veeteede amet on kooskõlastanud Veskiviigi sadama projekteerimistingimused, projekt on valmis ja ehitusluba käeulatuses. Suur-Holmi projekteerimistingimuste taotlus on aga alles menetluses, nii et Siilatsil on põhjust hinge kinni hoida.
Siilatsiga koos tasub ka haapsallastel loota, et kõik läheb nii, nagu sadamaomanikud on kavandanud ja lootnud: et kevadel saab varakult süvendama hakata ja siis kaid paigaldada, purjetamishooaja avada ja hulga jahituriste võõrustada. Ehk muudab Muhu väina regati toimkondki meelt ja teeb Haapsalust taas ühe peatuspaiga.
ei usu, et Siilatsi unel midagi viga oleks, kuid kadedus ei lase tõesti magada … 🙂
Kõrvaltvaatajana tundub, et konflikti põhjuseks (vähemalt ühel poolt) kapitalism. Teha endale maksimum keerates teisel võimalikult suure käru. Aga tahaks loota küll, et aja jooksul ikka mõistus võidutseb!
Lootust, et Siilatsile mõistus pähe tuleb, küll ei ole.
mõttega olen mina. Kust on SSiilats välja puksitud valskuse ja varguse eest, sinna tagasi ta pole enam saadut. Hapsallased, olge ettevaatlikud! Siilats võtab Euroraha, paneb oma isiklikud maksud peale ja nii rikastub võõra raha arvelt. (Tartu……)
Aga see ongi nn “bussinuss eesti moodi” mida meie esimese põlvkonna nn ärimehed harrastavad, Tekidada võimalikult suur kahju saamas paadis istuvale äripartnerile, ise kogu võimalik raha oma kukrusse haarata (ise sellega leebet tõmmata end kusagil soojal maal perega sisse seada) ja sama äri ajavale partnerile VÕIMALIKULT suur KÄRU keerata.
Ainult siis tuleb businuss mehel öösel rahulik uni.
Talle on võõras mõiste koostöö,partnerlus ja kasumi jagamine.