Uuest aastast jõustub karistusseadustikus hulk olulisi muudatusi

Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku muudatused, millega osa kergematest rikkumistest muutub väärtegudeks või pole enam karistatavad, samas on näiteks sisse toodud perevägivalla mõiste ja selle eest ette nähtud karmim karistus.

1. jaanuarist muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 47 koosseisu ja juurde lisatakse 20 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 128 haruseaduses.

Üks oluline näide dekriminaliseerimisest on varavastaste väärtegude ja kuritegude vahelise rahalise piiri tõstmine 64 eurolt 200-le. See tähendab, et näiteks vargus on kuritegu siis, kui varastatu väärtus ületab 200 euro piiri. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on selle muudatuse juures tähtis teada, et karistuse sisu suuremas osas ei muutu, sõltumata sellest, kas tegemist on väärteo või kuriteoga.

„Küll aga järgneb väärteo korras karistus märksa kiiremini kui rikkumise kuriteona menetlemise puhul. Samuti on sellisel juhul politseil ja prokuratuuril võimalik pöörata rohkem tähelepanu raskemate kuritegude avastamisele ja menetlemisele,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt.

Teiseks välja toomist väärivaks näiteks on ministri hinnangul see, et esimest korda on eraldi mõistena välja toodud perevägivald ehk lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud vägivalla eest on ette nähtud karmim karistus. „Lapsepõlves kogetud vägivald jätab inimese edasisele elule alatiseks jälje ja sellepärast oli minu jaoks väga tähtis, et raskendavaks asjaoluks oleks ka lapse juuresolekul toime pandud vägivald. Mul on hea meel, et see punkt seadusesse sisse sai kirjutatud,“ ütles Anvelt.

„Karmimad karistused on tulevikus ette nähtud ka näiteks dopingu kasutamisele kallutamise eest. Kui seni sai dopingukuritegude eest karistada vaid rahalise karistusega, siis edaspidi saab kohus mõista ka vangistuse. Kui tegu on toime pandud korduvalt või alaealise suhtes, siis on karistusena ette nähtud kuni 3-aastane vangistus,“ lisas justiitsminister.

Miks muudatusi tehti?

• Eesti õigus oli ülekriminaliseeritud. Karistusõiguses kehtib aga põhimõte, et karistamise poole pöördutakse alles siis, kui teiste õigusharude toimest ei piisa. Ülekriminaliseerimine toob kaasa efekti, et inimesi karistused enam ei heiduta, sest karistatus on muutumas pigem normiks. Samuti võib see kaasa tuua riigi ülemäärase sekkumise inimeste põhiõigustesse ja vabadustesse.

• Karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Tööealisest elanikkonnast ehk isikutest vanuses 15-74 eluaastat on seega karistusregistrist läbi käinud üle 60 %. Need arvud on ebamõistlikult suured.

• Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuri- või väärteokoosseisu. Neid 1300st süüteost 400 paikneb karistusseadustikus ja 900 on laiali teistes seadustes. Seadusemuudatusega jääb alles veidi üle tuhande koosseisu. Karistusseadustikus muudetakse üle 200 paragrahvi, kaotatakse 47 ja lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse 128 haruseaduses.

• Sooviti kõrvaldada kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ja täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi.

Olulisemad muudatused:

• Miinimumpäevamäär tõstetakse 3,2lt eurolt 10 eurole. Praegune päevamäär kehtestati 2001. aastal ehk ligi 14 aastat tagasi. Sellest ajast alates on elu oluliselt kallimaks muutunud ja inimeste palgad tõusnud. Kui 2001. aastal moodustas miinimumpäevamäär 3,2 eurot 1/32 palga alammäärast, aastal 2013 oli see juba ainult 1/100. Päevamäära tõstmine toob endaga kaasa kaks muudatust:

• Kuritegude eest määratavad rahalised karistused suurenevad ja omavad jälle suuremat mõju:
• Tõuseb varavastast väärtegu ja kuritegu eristav lävi. Eelkõige puudutab see vargusi. Kui seni alustati kriminaalmenetlust 64 euro suuruse kahju puhul, siis edaspidi on see summa 200 eurot. Järjepidevat rikkumist käsitletakse aga nagu ennegi kuriteona, olenemata varastatu väärtusest. Varguse väärteona käsitlemine ei tähenda, et varas karistuseta pääseb. Varas peab oma teo eest siiski vastutama, talle on võimalik karistusena mõista rahatrahv või arest, asenduskaristusena ka üldkasulik töö. Samuti tuleb isikul hüvitada tekitatud kahju. Kinnitada saab ka seda, et statistika järgi ei arvesta varas reeglina väärteo ja kuriteo piiri. Varastatakse asju, mida on lihtne peita ja mida on hiljem kerge edasi müüa või ära tarbida.

• Kehalise väärkohtlemise all tuuakse eraldi välja perevägivald. Kuna sageli on lähisuhtevägivald varjatud ja korduv, karmistati karistusi lähi- või sõltuvussuhtes kehalise väärkohtlemise eest ehk varasema maksimaalselt kolme-aastase vangistuse asemel saab nüüd perevägivalla eest karistada kuni viie-aastase vangistusega. Karistust raskendavaks asjaoluks on vägivallakuriteo toimepanemine ka praeguse või endise pereliikme suhtes või lapse juuresolekul, sest lapsena vägivalla tunnistamine jätab erinevate uuringute järgi jälje kogu inimese ülejäänud elule.

• Omavoliline sissetung muudetakse väärteoks. Praegu lubab seadus tõlgendada kuriteona näiteks salaja üle naabri aia lennanud palli järgi ronimist. Kuriteoks jääb eluruumi tungimine ja sissetung vägivalla kasutamisega. Inimese kodu puutumatus on põhiseadusega kaitstud ja seetõttu on sinna loata tungimine oluliselt raskem tegu. Eluruumina võib käsitleda ka näiteks suvilat.

• Karistusseadustikku lisandub uus paragrahv – sõiduki järjepidev juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Seni oli korduv juhtimisõiguseta sõitmine kuritegu üksnes siis, kui juhtimisõiguse oli ära võtnud kohus, mis aga polnud piisav ja pani osa inimestest teistest ebavõrdsemasse seisukorda. Samuti on juhtimisõiguseta ja kogemuseta sõitmine rikkumine, mis võib lõppeda väga raskete tagajärgedega.

• Alaealisi ei saa enam uuest aastast alkoholi ostmise eest karistada. See aga ei tähenda, et neil on lubatud alkoholi osta. Alkoholi ostmise keeld tuleb alkoholiseadusest, mis ütleb, et alaealisel on keelatud omada, vallata ja tarbida alkoholi. Seega alaealine ei tohi ka edaspidi alkoholi hankida. Kui ta seda aga teeb, siis ei saa ta selle eest karistada. Riiklikku järelevalvet alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle teostab politseiametnik – seega kui tuvastatakse, et alaealine on alkoholi ostnud, saab politseiametnik asjaolud tuvastada, vajadusel vanematega vestelda jne. Küll aga ei satu alaealine selle teo eest karistusregistrisse. Karistama peab täisealist, kes alaealisele alkoholi müüb. Kuna alaealisele alkoholi müümine on raske rikkumine, siis muutub ka karistus selle eest karmimaks. Riigi ja ettevõtjate kohustus on tagada, et alaealine ei saa alkoholi kätte, mitte aga karistada alaealist, kes sellest keelust suudab mööda minna.

Muudatused on ka karistusseadustiku peatükkide kaupa välja toodud järgnevalt:

1. Karistusseadustiku üldosa

• Korduv väärtegu ei muutu iseenesest kuriteoks. Seni oli mõne teo eest ette nähtud krimi¬naal-karistus üksnes seetõttu, et sama teo eest oli varem kohaldatud väärteokaristust. See ei ole põhjendatud, sest varasem väärtegu ei muuda uut väärtegu olemuselt raskemaks. Väärteo tunnustega teo eest saab määrata kriminaalkaristuse ainult siis, kui on olemas selged krimi-naliseerivad tunnused, nt oluline kahju, suur ulatus vms. Teatud tegude, näiteks varguse eest säilib siiski kriminaalvastutus süstemaatiliselt toime pandud rikkumise eest.
• Pannakse selgelt paika süüteoga tekitatud kahju suurus ja ulatus. Praegu on kahju suurus-järgu arvutamine seotud palga alammääraga, mis kehtestatakse valitsuse määrusega: oluliseks loetakse kahju, mis ületab palga alammäära ühes kuus kümme korda. Et kuriteokoos¬seisu tunnus ei oleks seotud täitevvõimu aktiga, pannakse kahju määrad karistusseadustikku kirja: oluline kahju on üle 4000 euro, suur kahju üle 40 000 euro ja eriti suur kahju üle 400 000 euro.
• Laieneb juriidilise isiku vastutus. Juriidiline isik vastutab kõikide süütegude eest, mida juriidilisel isikul on võimalik toime panna, kui teo on toime pannud juriidilise isiku juht või pädev esindaja juriidilise isiku huvides. Kui juriidiline isik on teinud kõik, et pädeva esindaja toime pandud tegu vältida, siis ta süüteo eest ei vastuta.
• Raskendav asjaolu on edaspidi isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul ning ka süüteo toimepanemine endise või praeguse pereliikme vastu.
• Karistuste mõistmise, asendamise ja täideviimise kord muutub paindlikumaks. Näiteks muudetakse tundide arvu, mille alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga: seni vastas ühele vangistuspäevale kaks tundi, edaspidi üks tund tööd. Alaealise enne tähtaega vabastamisel on eritingimused: vabastamine on kohustuslik, kui ta on ära kandnud vähemalt pool teise astme kuriteo karistusest. Enne tähtaega vabanemise piir on edaspidi 6 kuu asemel 4 kuud.

2. Isikuvastased süüteod

• Uue paragrahvi (§ 1191) järgi karistatakse kuni viieaastase vangistusega kakluses osalemise ja kallaletungis osalemise eest, kui selle on toime pannud mitu isikut ja sellega on kaasnenud raske tervisekahjustus või surm. See on mõeldud nendeks juhtumiteks, kus kannatanu on surnud, kuid ei õnnestu välja selgitada, kes täpselt surma põhjustas.

3. Süüteod perekonna ja alaealise vastu

• Seni on kriminaalvastutus ette nähtud nii lapse kui ka vanema ülalpidamise kohustuse rikkumise eest. Kuna aga lapse huvide kaitsel peab olema suurem kaal, siis muutub vanema ülalpidamise kohustuse rikkumine väärteoks. Lapse elatise maksmisest kõrvalehoid¬mise koosseisus asendatakse sõnad kuritahtlik kõrvalehoidmine sõnadega teadev kõrvalehoidmine – see lihtsustab nende kuritegude tõendamist.
• Eestkoste- ja hooldusõiguse kuritarvitamise paragrahvi (§ 170) lisatakse tunnus kui sellega põhjustati oht hooldatava või eestkostetava elule või tervisele või oluline varaline kahju. Seetõttu ei saa enam lugeda kuriteoks juhtumeid, kus vanem lubab lapsel koolist ühe päeva põhjuseta puududa või kasutab makstavast elatisest ühe euro enda tarbeks.
• Alaealisele julmuse eksponeerimine (§ 180) muudetakse väärteoks ja kaitstava isiku vanusepiir on 14 aastat.

4. Rahvatervisevastased süüteod

• Kehtetuks tunnistatakse eraldi paragrahvina keelatud kauba salakaubavedu (§ 392), sest enamiku seal loetletud tegude eest on võimalik karistada muude paragrahvide alusel. Edaspidi ei ole kuritegu väikeses koguses narkootilise aine üle piiri toimetamine edasiandmise eesmärgita, v.a siis, kui see toimub süstemaatiliselt. Ravimi ebaseaduslik üle piiri toimeta-mine on edaspidi kuriteona karistatav üksnes siis, kui see plaanitakse edasi anda.
• Dopingu kasutamisele kallutamise eest nähakse ette raskendavad asjaolud: kui tegu on toime pandud korduvalt või alaealise isiku vastu, nähakse ette kuni kolmeaastane vangistus

5. Varavastased süüteod

• Kelmuse paragrahvile (§ 209) lisatakse varalise kahju tekitamise tunnus. Praegu karistatakse pettuse teel varalise kasu saamise eest, kuid oluline on just kahju tekitamine.

6. Majandussüüteod

• Lisandub altkäemaks majandustegevuses (§ 4023–4024). Euroopa Nõukogu otsused kohustavad kriminaliseerima erasektori altkäemaksu, kui see puudutab majandustegevust. Karistatav on nii sellise altkäemaksu võtmine kui ka andmine.
• Pankrotiavalduse esitamata jätmise kuritegu tunnistatakse kehtetuks (§ 385-1). Samas täpsustatakse teisi pankrotikuritegude koosseise, et tagada vastutus pahatahtliku rikkumise eest.
• Ühtegi maksukuritegu ei dekriminaliseerita, kuid maksude maksmisest kõrvalehoidmine suures ulatuses (§ 389¹) ja maksukelmus suures ulatuses (§ 389²) liidetakse, sest neid on keeruline eristada.

7. Ametialased süüteod

• Pistise võtmine, andmine ja vahendamine (§ 293, § 285 ja § 297) tunnistatakse kehtetuks ja viiakse kokku altkäemaksu koosseisuga. Seni eristati pistist ja altkäemaksu: vahe oli selles, kas ametiisiku lubatud või tehtav tegu on seaduslik (pistis) või ebaseaduslik (altkäemaks). Neid aga on tihti võimatu eristada ning ka nende karistused ei erinenud kuigivõrd.
• Täpsustakse mõjuvõimuga kauplemist (§ 298¹). Karistatav on nii tasu küsimine ja vastuvõtmine kui ka lubamine ja andmine.
• Riigihangete nõuete rikkumise (§ 300) sõnastus muudetakse selgemaks. Vastutus järgneb üksnes sellise rikkumise eest, mille eesmärk on anda hankemenetluses osalejale eelis, ehk tegu peab olema kavatsetud.
• Lisatakse piinamise paragrahv (§ 290¹) – kui ametiisik põhjustab ütluste saamise, karistamise vm põhjusel suurt või järjepidevat kehalist või hingelist valu. Piinamise senine määratlus ei vastanud rahvusvahelisele käsitlusele.

8. Avaliku rahu vastased süüteod

• Kaotatakse omavoli paragrahv (§ 257), sest selles loetletud tegude eest on võimalik karistada muude paragrahvide alusel, omavoliline sissetung (§ 266) muudetakse väärteoks. Praegu on näiteks salaja üle naabri aia ronimine kuritegu. Kuriteoks jääb eluruumi tungimine ja vägivalla kasutamisega sissetung. Raskendavate asjaolude hulgast jääb välja rühmaviisilisus – see säästab alaealisi, kes võivad üheskoos mõtlematult tegutseda.
• Võimuesindaja vastase vägivalla paragrahvist (§ 274) jäetakse välja mõiste avalikku korda kaitsev muu isik, sest see on sisustamata. Raskendava asjaoluna lisatakse grupi ja korduvuse tunnus ja relva kasutamine ning tõstetakse sanktsiooni alammäära: rahaline karistus kaotatakse. Võimuesindaja solvamine (§ 275) muudetakse kuriteost väärteoks.

9. Õigusemõistmisevastased süüteod

• Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise sätet täpsustatakse, lisades sinna ka vangistusest kõrvalehoidumise (§ 329). Sellega kaotatakse ebavõrdne kohtlemine, kus on võimalik karistada rahalise karistuse täitmisest kõrvalehoidjat, kuid mitte vangistusest kõrvalehoidjat.
• Kuna pole mõistlik hinnata kuriteoks kohtu solvamist (§ 305), siis on edaspidi sel juhul tegu väärteoga.

10. Riigivastased süüteod

• Karistust põhiseadusliku korra vastase ühenduse loomise ja sellesse kuulumise eest (§ 235) suurendatakse 6 aastalt 5–15 aastani või eluaegse vangistuseni. Kuna selline ühendus ei ole terroristlikust ühendusest (§ 2371) vähem ohtlik, on karistused edaspidi võrdsustatud.
• Kõrge riigiametniku (§ 244) ja rahvusvaheliselt kaitstud isiku vastase ründe (§ 246) eest ette nähtud vastutus eristatakse teo raskuse järgi. Praegu näeb seadus neile isikutele tervise-kahjustuse tekitamise või nende tapmise eest ette kuni eluaegse vangistuse. Edaspidi võib tervisekahjustuse tekitamise eest karistada kuni 5-aastase ja muude raskete tagajärgede eest kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega.

11. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod

• Seni eraldi olnud valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine (§ 162) ja hääle ostmine (§ 164) liidetakse ning uueks paragrahviks saab valimisvabaduse rikkumine. See hõlmab muu hulgas hääle ostmist ja valija mõjutamist ametiseisundit, vägivalda, pettust või sõltuvust kasutades.

12. Keskkonnavastased süüteod

• Keskkonnakaitseloata tegutsemise sättele (§ 363) lisatakse kitsendav tunnus: oht inimese elule või tervisele või olulise kahju oht loodusele. Sellega seoses karmistatakse karistust.

13. Intellektuaalse omandi vastased süüteod

• Intellektuaalse omandi koosseise kitsendatakse, mitmele sättele lisandub kutse- või majandustegevuse tunnus või peab vastutuse järgnemiseks olema tekitatud kahju või saadud kasu vähemalt 200 eurot.

14. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod

• Lisatakse uus paragrahv (§ 1023): lapse sunduslik kaasamine relvakonflikti. Lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolli kohaselt peab riik tagama, et alla 18-aastaseid ei kaasataks vahetusse sõjategevusse ega värvataks sunduslikult relvajõududesse.

15. Üldohtlikud süüteod

• Lisatakse uued paragrahvid, mis käsitlevad strateegilise kauba ebaseaduslikku vedu ja stratee¬gilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslikku osutamist (§ 4211) ning keelatud strateegilise kauba vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslikku osutamist (§ 4212). Strateegilise kaubaga seotud tegevus eristatakse tavalisest majandustegevusest ja korrastatakse vastutuse küsimus strateegilise kaubaga seotud rikkumiste korral. Erikorda on vaja, sest strateegilise kauba, eriti aga sõjalise lõppkasutuse või massihävitusrelvadega seotud kauba piiriülene liikumine võib ohustada Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut.

Seaduse rakendamine

Seadusel on kergendava seaduse tagasiulatuv mõju: vaadatakse üle vangis olevate isikute karistus ning (1) seda vähendatakse uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani või (2) kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse vangistusest.