Reedel teatas USA Föderaalne Juurdlusbüroo, et novembris filmikompanii Sony Pictures vastu korraldatud küberrünnaku taga on Põhja-Korea võimud.
Rünnakuga lekitati nii filme, mis polnud veel kinolinale jõudnud, kui ka mitmesugust ettevõtet ja selle töötajaid puudutavat tundlikku infot. Mõned nädalad hiljem ähvardas rühmitus korraldada ka rea traditsioonilisi terrorirünnakuid kinode vastu.
Kogu aktsiooni põhjuseks on selle aasta lõpus kinno jõudma pidanud komöödiafilm "Intervjuu”, kus kujutatakse, kuidas kaks ajakirjanikku plaanivad mõrvata Põhja-Korea diktaatorit Kim Jong Uni. Filmikompaniid rünnanud häkkerid nõudsid filmi kõrvaldamist. Tegelikult polnud see ähvardus esimene, mida seoses selle filmiga tehtud on. Juunis hoiatas Põhja-Korea, et USA riskib hävitava vastulöögiga, kui antud linateos peaks ilmavalgust nägema.
Iseenesest pole see kõik väga tähelepanuväärne. Erinevad riigid, kus sõnavabadusega on lood nigelad, on varemgi neid pilavaid teoseid kritiseerinud. Antud juhul ei ole märkimisväärne see, mida arvab asjast Põhja-Korea äbarikust diktaator Kim Jong Un või kamp tema käsilasi. Erakordne on hoopis, et Sony otsustas reageerida ähvardustele sellega, et peatas igasugused plaanid seda filmi välja lasta. Tehti just seda, mida soovib pea kõigis vabaduse edetabelites viimaste seas olev paariariik.
Vähe sellest, sest vastusena Sony otsusele soovis üks Ameerika Texase osariigi kino näidata "Intervjuu" asemel joonissarja South Park loojate poolt 2004. aastal tehtud filmi "Team America: World Police", kus visati nalja praeguse diktaatori isa Kim Jong Ili üle, kuid filmikompanii Paramount Pictures ei andnud selleks luba.
Ajalehe LA Times andmetel ei ole Paramount oma otsust millegagi põhjendanud. Ei pea aga olema geenius, et pakkuda, miks nad nii tegid. See on lihtlabane hirm, et nemad on järgmised, kes Suure Juhi viha alla satuvad.
Loodud on ülimalt ohtlik pretsedent, sest nüüd näevad kõik küberruumis tegutsevad kurikaelad, olgu nad mõne paariariigi käsilased või tavalised kriminaalsed organisatsioonid, et kui näidata natuke e-musklit ja seada suuri sõnu, annavad rahvusvahelised suurfirmad järgi ning teevad, mida neilt nõutakse. Küberterrorismis on käes uus ajastu.
On vägagi võimalik, et paari aasta pärast oleme olukorras, mis sarnaneb sellega, mis praegu toimub Somaalia rannikul, kus õitseb piraatlus, sest erinevad laevakompaniid maksavad rahumeeli oma aluste eest suurt lunaraha.
Kuna internet on aga üleilmne tähendab see seda, et ohus ei ole ainult ühe piirkonna riigid, ettevõtted ja miks ka mitte eraisikud.
Miski ei välista, et ühel heal päeval ei sobi mõnele Eestile vaenulikule riigile mõni meie tegu, arvamus või teos, millest vabanemiseks kasutatakse sama taktikat. Väljapressimist ei tohi tolereerida ning sellele järgi andnuid tuleb teravalt kritiseerida. Loomulikult väärivad veelgi tervamat kriitikat aga riigid, kes taolisi võtteid praktiseerivad või heaks kiidavad.
Lõpetuseks veel üks huvitav fakt. Vladimir Putin on kutsunud Kimi osalema 2015. aasta 9. mai pidustustel Moskvas. Eestil on, mille üle järele mõelda.
Juhan Hepner, ajakirjanik
