Lääne-Nigula otsib Koela muuseumile uut rakendust

Koela talumuuseumi juhataja Päivi Viik. Foto: Arvo Tarmula

Lääne-Nigula vallavolikogu leidis, et vallaasutusena tegutsev Koela talumuuseum ei täida oma põhikirjalisi eesmärke. Tulevikus tuleb selle asemele piirkondlik külastuskeskus. Muuseumi külastatavus on väga väike, museoloogilist tööd ei tehta ja kogud on süstematiseerimata.

Läinud nädalal otsustaski volikogu lõpetada 1. märtsist muuseumi tegevus. Muuseum jääb ilma ka ainsast töötajast, sest aasta ringi põhikohaga ametis oleva töötaja pidamist ei pea vald otstarbekaks.

„See asi seal on ikka väga õnnetu. Staatiline muuseum, mis praegusel kujul ei toimi; külastajaid on ääretult vähe, kogud on korrastamata ja kohati hävimisohus,” nimetas Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ümberkorralduste põhjusi.

Volikogu kultuurikomisjoni esimehe Risto Roometi sõnul on ka talukompleksi seisukord kehv ja selle parandamiseks oleks vaja suuri investeeringuid. Näiteks ei pea rehemaja sooja, mistõttu seda talvel ürituste korraldamiseks kasutada ei saa. 2007. aastast Koela talumuuseumi juhtiv Päivi Viik tunnistas, et vallavolikogu otsus tuli talle üllatusena ja ta peab seda läbimõtlematuks. „Meil vallas puhuvad uued tuuled, praegu käib lammutamine – alguses kool, nüüd muuseum,” oli Viik kriitiline. 

Lõhmuse sõnul on Koela muuseumi ülalpidamiskulu umbes 6500 eurot aastas, millest lõviosa moodustab aasta ringi palgal oleva töötaja palk. Tulu jäi tänavu sadakonna euro kanti.

Päivi Viik ütles, et kui enne ühisvalda oli muuseumile ette nähtud ka majandus-, transpordi- ja koolituskulu, siis sel aastal on muuseum vallalt majanduskulu katteks saanud umbes 100 eurot. 

Külastajaid napib

Koela talumuuseum oli tänavu suvel lahti neljapäevast laupäevani. Muul ajal saab muuseumi minna ettetellimisel.

Muuseumi vähestest külastajatest enamiku moodustavad ümbruskonna koolid-lasteaiad, kuid tavakülastajaid satub Koelasse hooaja jooksul vaid mõni. „Viimane aasta oli tõesti külastajate poolest kehv, aga sama räägib ka Lyckholmi muuseum,” ütles Viik. Ta lisas, et linnas on palju üritusi, nii et inimesed maale enam ei jõua. 

Koela muuseum on sel aastal korraldanud lina- ja villapäevi, aga needki pole kuigi suurt rahvahulka kokku toonud. „Kui Urmas Naudre oli valla kultuurinõunik, oli kerge igasuguseid asju teha, sest tugi oli olemas. Nüüd seda pole,” ütles Viik. 

Koela muuseumil on üks palgaline töötaja – juhataja. Viik ütles, et ainsa palgalisena peab ta ühtaegu olema nii juhataja, varahoidja, giid, kojamees kui ka ehitusmees.

 „Nime poolest on muuseumil küll juhataja, kuid ta on taandunud valvuri ametisse,” ütles Lõhmus.  Vallavanem lisas, et ega kellelegi midagi ette heita ole. „Töötaja täitis seda funktsiooni, mis talle on pandud. Asjaga pole lihtsalt tegeldud.”

Haldajaks võiks saada MTÜ

Lõhmus kinnitas, et valla eesmärk ei ole mitte muuseum lõplikult sulgeda, vaid selle tegevus ümber korraldada. „Kindlasti valutab vald muuseumi pärast südant ja tahaks, et see alles jääks,” lisas ta.

Vallavanema hinnangul võiks tulevikus hallata muuseumi mõni turismiettevõtja või mittetulundusühing, kes tekitaks sinna atraktiivse paiga, kus saab korraldada seminare ja muid üritusi. „Koht ja kogud annaksid võimaluse igasuguseid asju korraldada, aga lihtsalt üks muuseum, kuhu võid kohapeale tulla, rahvast ei tõmba,” ütles Lõhmus.

Lõhmuse sõnul ei ole muuseumil praegu ühtki kosilast, kuid seda hakatakse otsima. Roomet lisas, et haldaja leidmiseks tuleks korraldada avalik konkurss.

Muuseumikompleksi kõrval elav Viik leidis, et võiks ka oma perega MTÜ teha ja muuseumi edasi pidada. Kohaliku elanikuna pelgab ta, et kui võõrad Koelasse toimetama tulevad, ei arvesta nad kohalike elanike ja oludega. „Eesmärk oleks seda vana, mis alles on, säilitada, sest ega seda enam kusagil näha ole ja vanad töövõtted hääbuvad,” rääkis ta.   

Viik lisas, et Koela muuseum sobiks hästi ka külamajaks, kus saaks külarahvas oma üritusi teha. Praegu käivad näiteks muuseumi suures kambris koos ümbruskonna käsitöönaised.

Muuseum peab pakkuma elamust

„Paljudele muuseumidele on eluline teema, miks meie juures ei käida ja miks me huvi ei paku,” ütles SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juht Anton Pärn. „Kõlab küll lihtsakoeliselt, aga tuleb arvestada, et konkurents on läinud tihedaks ja on teisigi paiku, mis pakuvad vaba aja sisustamist, külastuselamust ja teadmisi,” lisas Pärn.

Ühendmuuseumi juhi sõnul on Koelas huvitavaid talu igapäevaelu iseloomustavaid museaale ja tööriistu, mida inimesed enam ei tunne, aga inimesi ei meelita muuseumi asjad ega silt tee ääres, vaid pakkuda tuleb ka külastuselamust.

„Ei saa öelda, et Koelas poleks püütud külastajaid saada – on olnud küll üritusi ja muud tegevust, aga need ei ole pannud inimesi sinna tulema,” lisas Pärn. Pärna sõnul pole konkreetset rohtu, mis suurendaks muuseumi külastatavust. „Võib-olla on üks lahendus aeg maha võtta ja mõelda, kuidas seda uuesti käivitada.”

Koela talumuuseum

Koela talumuuseum asub Koela külas Uuetoa talus 19. sajandi lõpus ehitatud Lääne-Eesti tüüpi rehielamus. Muuseumikompleksi kuuluvad ka saun ja riideait.

Muuseum tutvustab külastajaile talumajapidamises kasutatavaid rahvapäraseid tööriistu ja tarbeesemeid ning endisaegse Läänemaa talu ja Eesti ärkamisaja eluolu.

Muuseum rajati perekond Heldema eestvedamisel 1987. Tühjaks jäänud talumaja ostis ära Taebla kool. Maja ja selle ümbruse korrastamisel muuseumiks on kaasa löönud paljud Taebla kooli õpilased. 

2007. aastast töötab muuseumi juhatajana Päivi Viik.

Talumuuseumi viimane suurem renoveerimine oli 2007–2008, mil rehemaja sai uue roo- ja ait laudkatuse, ehitati varjualune sõiduriistade tarbeks.