Päästeamet tuletab kõigile meelde, et esimeste külmadega veekogudele tekkiv jää ei ole valmis lustimiseks.
Eriti oluline on teadvustada lastele õrna jääga kaasnevaid ohte. Varajased „talverõõmud“ võivad lõppeda väga kurvalt ja kindlasti ei soovi seda mitte keegi. Juba oktoobri lõpus sai päästeamet mitu teadet, et lapsed olid mängimas õhukesel jääl. Eile lisandus veel üks juhtum. Need lapsed pääsesid vigastusteta.
Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine. +4 kraadises vees (jääalune vesi Eesti oludes) kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem. Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast püsivat külma.
Lastele tuleks selgitada, et õnnetus võib juhtuda ka madalasse vette kukkudes. Näiteks on päästjatele suve lõpust teada juhtum, kus väikesesse veesilma kukkus laps ning sattus selle tagajärjel tõsisesse ohtu. Lastega traagiliselt lõppenud juhtumeid on sellel aastal liigagi palju. Siinjuures soovib päästeamet eraldi rõhutada, et lapsi ei tohi lubada ega ka jätta veekogude lähedusse üksinda. Ei ole vahet, milline on parajasti aastaaeg. Laste mõtted ja liikumised on kohati ettearvamatud ning järelvalveta olles võivad need neile endile ohtlikuks osutuda.
Olge teadlikud, kus teie laps peale kooli või vabal ajal liigub ning selgitage kindlasti neile nõrga jääga kaasnevaid ohte ning võimalikke tagajärgi. Õpetage lisaks, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas. Kindlasti ärge unustage ka oma lemmikloomi. Loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt nad enam välja tulla ei suuda.
Päästeamet palub igaühe kaasabi ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, nad tuleb sealt koheselt ära kutsuda. Abi vajavat inimest märgates helistage kindlasti numbril 112.