Taimo Aasma ja Marju Erit: Silma looduskaitseala arvestab nii inimese kui ka loodusega

10. novembri Lääne Elus ilmus Juhan Hepneri artikkel „Ridala vald võib minna Silma looduskaitseala pärast kohtusse”. Artiklis esitatud ebatäpsusi ja mittetäielikku informatsiooni selgitavad ja kommenteerivad keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ja keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit.

Kaitseala eesmärk

Selleks, et edukalt loomi ja taimi kaitsta, on eeskätt tarvis säilitada nende elukohad. Silma looduskaitsealal (pildil) on mitu tähtsat looduslikku elupaika, kus leidub kaitsealuseid liike. Näiteks leidub seal rannaniite, puisniite, liigirikkaid madalsoid ning vanu laialehiseid metsi. Muudatused tehakse seetõttu, et saaks paremini tagada ühtses looduslikus kompleksis rahvusvaheliselt oluliste elupaikade kaitse. Silma looduskaitseala kuulub tervikuna Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusala koosseisus. Kaitseala eesmärk on kaitsta rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, kaitsealal esinevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

Ridala vald pole olnud nõus, et kaitseala laiendamisega kehtestatavad liikumispiirangud takistaksid sel alal inimeste vaba liikumist. Kaitseala sihtkaitsevööndis liikumiseks peab võtma keskkonnaametist eraldi loa. Maismaal kehtib liikumispiirang 1. aprillist 31. juulini, veealal 1. aprillist 31 oktoobrini. (Siin ja edaspidi kursiivis väljavõtted artiklist „Ridala vald võib minna Silma looduskaitseala pärast kohtusse”. Lääne Elu, 10. november 2014)

Ridala vallas puudub maismaal liikumispiirang, välja arvatud mõnel sihtkaitsevööndis asuval laiul. Inimestel on lubatud kogu kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, välja arvatud Tahu sihtkaitsevööndis, Tahu rannaniiduala ja Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi laidudel 1. aprillist 31. juulini.

Vooluveekogudel ja kaitseala valitseja poolt tähistatud punktist Kirimäe poolsaarel on 100 meetri raadiuses ning ujuvvahendita lubatud viibida aasta läbi. Kohalike elanike huvisid arvestades ei ole veealal keelustatud liikumist ega kalapüüki, vaid piiratud neid eesmärgiga ühtlustada liikumiskoormust päevade kaupa.

Inimeste viibimine on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud Tagalahe-Sutlepa sihtkaitsevööndi veealal 1. aprillist 31. oktoobrini, väljaspool seda sihtkaitsevööndit veealal liikumispiirangut pole.

Samuti peab vald küsitavaks, et kaitseala laiendamise üheks põhjuseks on nimetatud vajadust keelata linnujaht praeguse kaitseala territooriumi naabruses. Selle põhjenduseks on keskkonnaamet varem nimetanud asjaolu, et väidetavalt häirivad laskmisel tekkivad helid ka kaitseala linde.

Praegu on valdav osa Tahu lahest ja Saunja lahest arvatud Silma looduskaitseala koosseisu, kus linnujaht on keelatud, kuid väike osa neist lahtedest jääb ka Ridala valda, kus pole linnujahi piiranguid. Oluline on tagada nendel lahtedel tervikuna rändel peatuvatele lindudele rahu. Praegu võib linnujaht Tahu ja Saunja lahe ääres Ridala vallas toimuda ja see häirib oluliselt linde ka nende lahtede kaitseala osal.

Ka on tekitanud Ridala silmis küsitavusi tõik, et kaitseala eksperdihinnang pärineb aastast 2007 ning uue eksperdihinnangu vajadust pole kaitse-eeskirja koostajad näinud.

Kogu protsessi (määruse menetlus ja avalikustamine) käigus laekunud ettepanekute analüüsimisel ja selle alusel muudatuste tegemisel on keskkonnaamet kaasanud eksperte, kes on teinud kõige enam uuringuid kõnealuses piirkonnas. Andmeid ja arvamusi küsiti ornitoloogiaühingult ja Läänemaa linnuklubilt. 2013 tellis keskkonnaamet lisaekspertiisi, mille tulemusel valmis eksperdihinnang „Silma looduskaitseala veekogude linnukaitseline tähtsus ja veealade külastuskoormusega kaasnevad mõjud”.

2012. aasta lõpus saadeti Ridala volikogule Silma LKA kaitse-eeskirja eelnõu eelmine variant. Koppa sõnul ei arvestanud keskkonnaamet, kes kaitse-eeskirja koostas, siis kohaliku omavalitsuse esitatud kaitseala laienemise ja kaitsekorra ranguse kohta käivaid vastuväiteid.

Keskkonnaamet on igati püüdnud avalikustamise käigus laekunud vastuväidete ja ettepanekutega arvestada. Keskkonnaamet muutis näiteks avalikustamise järel kaitseala tsoneeringut, suurendades Haapsalu lahe piiranguvööndi pindala, mis võimaldab muuhulgas pidada linnujahti Herjava poolsaare kaelal (Uuemõisa-poolses küljes), vähendas liikumis- ja kalapüügipiirangutega veeala pindala ja jättis Noarootsi–Uuemõisa püsiühenduse võimaliku asukoha piiranguvööndisse.

Ridala vallavolikogu esindaja advokaadibüroo Varul vandeadvokaadi Leonid Tolstovi 2013. aasta jaanuaris saadetud kirjas on öeldud, et Ridala vallavolikogu leiab, et keskkonnaameti poolt avalikustamise järel tehtud Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu muudatused on põhimõtteliselt asjakohased ja aktsepteeritavad, aga eeldusel, et looduskaitseala kehtestamisel on tehtud kohane haldusmenetlus. 5. veebruaril saadetud vastuskirjas andis keskkonnaamet teada, et on valmis kohtuma, kuulamaks ära Ridala vallavolikogu sisulised vastuväited, selgitada Silma looduskaitseala kavandatavat kaitsekorda ja tsoneeringut ning vastata tekkinud küsimustele. Ridala valla poolt kohtumissoovi ei esitatud.

Keskkonnaministeerium ei tutvustanud Ridala vallavolikogule Silma looduskaitseala laiendamise kohta käivat uut infot. Ridala abivallavanema Helen Koppa sõnul ei saadetud vallavolikogule tutvumiseks tänavu kevadel valminud uut kaitse-eeskirja eelnõu.

Tegelikult muudeti looduskaitseseadust juba 2013. aasta kevadel ja 2014. aasta kevadeks oli keskkonnaministeeriumis valmis uus Silma LKA kaitse-eeskirja eelnõu. Ridala valda ei informeerinud sellest Koppa sõnul keegi.

Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu on vastavalt looduskaitseseadusele avalikustatud kahel korral – 2010. ja 2012. aastal. Avalikustamise käigus laekunud ettepanekute alusel täiendatud looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ning kaardi saatis keskkonnaamet Ridala vallavalitsusele 12. detsembril 2012.

Ehkki 2013. aastal muudeti looduskaitseseadust, ei muutunud Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja ega määruse sisu ning kaitsekord ja kaitseala piirid jäid samaks. Seetõttu ei tekkinud ka vajadust esitada eelnõu uuesti arvamuse esitamiseks. Veel tänavu oktoobris edastas keskkonnaamet Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja Ridala vallavalitsusele tutvumiseks.

Juba aastaid koostamisel olnud Silma looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, mille vastu on Ridala vald protesteerinud, on praegu ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil.

Kaitse-eeskiri ei ole mitte ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, vaid keskkonnaministeeriumis menetluses.

Taimo Aasma, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja
Marju Erit, keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist