Reede hommikul alustab Haapsalu kultuurimajas visioonikonverents „Mis on kultuuri väärtus”.
Eesti kultuuri koja tegevjuhi Jana Karilaiu (pildil) sõnul on kahepäevase konverentsi eesmärgiks rääkida kultuuri väärtusest ja visoneerida Eesti, milles elada soovitakse.
„Me suhtume kultuuri kui tarbeobjekti,” ütles Karilaid.
Tema sõnul on kultuuri isemajandamine ja loomemajandus küll vajalikud, kuid samas on ka küsimus, kas ollakse teadvustatud ja aru saadud, mida loomemajandus endast kujutab. Kas kõiki kultuurivaldkondi saab sundida isemajandavateks või on ka selliseid, millel pole piisavalt suurt nautijaskonda ja ei saa ise hakkama.
„Iga valdkonna sees on selliseid nišiteemasid, mille nautijaskond on väike, kuid millel ei tohi lasta välja sura,” rääkis Karilaid.
Selliseid osasid tuleb Karilaiu hinnangul märgata ja toetada. Samas ei tohi tema sõnul neid, kes ise hakkama saavad, liialt toetada, sest see tekitab õpitud abitust.
Kuigi Karilaiu sõnul võetakse tänapäeval kultuuri kui tarbimisobjekti, siis tegelikult ei tohiks kultuur olla võrdväärne pesupulbriga, mida ostetakse poest, tarbitakse ära ja seejärel minnakse poodi uut ostma. Eelkõige peab kultuur pakkuma naudingut hingele ja vaimule, mitte olema ainult toode.
Teise teemana kajastatakse konverentsil tuleviku Eestit.
„Läbi erinevate esinejate tulevad väga erinevad vaated,” ütles Karilaid.
Esinejad on Kultuurikoda valinud konverentsile läbi enda kogemuste, kelle kohta on loetud või keda on kuuldud teistel konverentsidel esinemas, ja aru saadud, et esineja on ühes või teises valdkonnas pädev.
Konverentsile on oodatud kõik inimesed, sest Karilaiu sõnul on see üldhariv ja puudutab kõiki.
Samuti antakse konverentsil välja Kultuuri teo auhind, mille nominentideks on:
Annely Köster ja koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta!, mis on maailmas ainulaadne noorte (vanuses 14-19) kunstifestival, haridust ja kultuuri ühendav ettevõtmine.
Jaanika Juhanson ja Terateater, mis on alates 2013. aastast Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) teatriringi baasil sügisel 2014 loodud Eesti esimene pimedate ja vaegnägijate teater.
Vaba Lava käivitamine. Vaba Lava pakub esinemispinda korraga mitmekümnele väiketrupile ja -teatrile. Vaba Lava on rajatud uudse mudelina, millesse panustavad eraettevõtjad, riik ja vabakondlik ühendus.
Linnafestival UIT ja selle loojad Marie Kliiman, Kadri Lind ja Liisi Aibel, kes veavad interdistsiplinaarset sündmust, mis seob erinevaid kultuurivaldkondi ja avastab keskkonnatundliku kunsti juhatusel Tartu linnaruumi.
Venekeelne kultuuriajakiri PLUG (eestvedajad Dan ja Olesja Rotar), mille ainulaadsus peitub selles, et seda annab välja entusiastide meeskond, ajakirja ümber koondunud aktiivsed ja loovad inimesed. Ajakirja sihtrühmaks on Eesti elu, trendid ja subkultuurid ning sihtrühmaks venekeelsed 15–35-aastased noored.