Kollektiivne pöördumine iseseisva piirivalve taastamiseks kogub toetust

Kollektiivse pöördumise tekst ja ettepaneku põhjendus on näha veebilehel. Foto: Ekraanitõmmis veebilehelt

Endise piirivalvejuhi Tarmo Kõutsi ja emeriitprofessor Ülo Vooglaiu poolt iseseisva piirivalve taastamise asjus algatatud kollektiivne pöördumine riigikogu poole on kahe päevaga kogunud 344 toetusallkirja, teatas kollektiivse pöördumise algatustoimkond.

Pöördumise esitajad kutsuvad kõiki, kelle arvates nende mure on õigustatud, avaldama oma toetust lingil.

Toetusallkirju on võimalik anda kas digitaalselt, kasutades selleks ID-kaarti või siis saata kollektiivse pöördumise tekst väljatrükituna ja allkirjastatult aadressil info@taaspv.eu või postiaadressil Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, Wismari tn.3, Tallinn 10136.

Alates käesolevast nädalast on Eesti maapiirkondades – vallamajades, külakeskustes, kauplustes – kättesaadavad ka pöördumisele allkirjade kogumise lehed.

1. novembril algatasid endine piirivalveameti peadirektor viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid kollektiivse pöördumise riigikogu poole, millega soovitakse taastada eraldiseisev piirivalve kui riiklik relvastatud organisatsioon Siseministeeriumi valitsemisalas.

Samal päeval möödus 92 aastat Eesti piirivalve loomisest ja 24 aastat selle taasloomisest.

„Seoses drastiliselt muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas kutsume kollektiivselt Riigikogu muutma seadusi riigi julgeoleku tagamiseks välispiiril ning Eesti iseseisvuse ja rahva kaitsmiseks,“ öeldakse pöördumises.

„Peame vajalikuks, et taastatakse piiride valvamise ja kaitsmise võimekus, luues iseseisev ja vahetult välispiiri valvamise ja kaitsmisega tegelev asutus. Institutsioon, mis tagab riigi julgeolekut piirivalve tegevuspiirkonnas ning päästab inimesi Eesti merealadel ja piiriveekogudel. Seetõttu peame vajalikuks, et taastatakse piirivalve kui riiklik relvastatud organisatsioon Siseministeeriumi valitsemisalas.“

See tagaks pöördumise esitajate hinnangul Eesti Vabariigi piiride valvamise ja kaitsmise optimaalsete kulutustega ning samuti ka jätkusuutliku professionaalse piirivalve arendamise ja paindliku julgeolekukeskkonnaga kohandumise.

„Tänane Eesti piiri valvamine ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale ja Schengeni nõuetele. Puuduvad vastav riiklik institutsioon ja selgelt väljendunud poliitiline tahe aktsepteeritava piiriturvalisuse tagamiseks,“ kommenteeris pöördumise üks algatajaid, aastatel 1993-2000 piirivalvet juhtinud viitseadmiral Tarmo Kõuts.

Tarmo Kõutsi hinnangul lammutati teguvõimas ja rahvusvahelisel tasemel tunnustatud Eesti piirivalve läbimõtlematute reformidega, millest kõige hävitavamaks osutus poliitiline otsus liita piirivalve politseiga.

„ Meie piiriturvalisuse praegune seisukord võimaldab kadestamisväärse kergusega imbuda riiki relvastuse ja varustusega „rohelistel mehikestel“ nii maismaa kui mere kaudu ning paljastamist kartmata infiltreeruda idapiiri äärse elanikkonna hulka,“ märkis ta. „Meie nägemusel peaksid piiri valvama selge käsuliiniga, kompetentselt juhitud professionaalid, kelle arv vastaks hetkeolukorra nõuetele ja rahvusvahelistele standarditele. Koos parima varustuse, relvastuse, logistika ja kaasaegse tehnikaga. Soovime vältida universaalset politseinik-piirivalvuri mudelit, mida PPA pakub, kuna universaalsus võrdub pealiskaudsusega ja ei taga piiri valvamise jätkusuutlikkust.“

Kõutsi kinnitusel on ümberkorralduste tõttu märkimisväärselt langenud ka riigi võimekus korraldada merepäästet, mis seaduse kohaselt on piirivalve ülesanne. „Piirivalve merekordonid ja regionaalsed merepääste koordineerimise allkeskused on likvideeritud, laevastik kiratseb ning mereõnnetustele reageerimise aeg Eesti päästepiirkonnas on langenud poolelt tunnilt kahele tunnile.“

Pöördumise esitajate arvates peaks Eesti Euroopa Liidu ja Schengeni välispiiri valvamisel joonduma lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Norra järgi, kus kõikjal valvavad ja kaitsevad välispiiri eraldiseisvad paramilitaarsed asutused siseministeeriumi alluvuses.

Hoiatava näitena mainitakse Leedut, kus politsei ja piirivalve liideti 1994. aastal ning kuus aastat hiljem oldi sunnitud nad taas lahutama.