Haapsalu haridusosakonna juhataja Mari-Epp Täht. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid heidab linna haridusosakonna juhatajale Mari-Epp Tähele ette Nikolai kooli eelarveprobleeme. Nimelt selgus suve lõpus, et Haapsalu Nikolai kooli eelarves ei jätku raha õpetajaile aasta lõpuni palka maksta, nii et puuduolev 65 951 eurot tuli võtta kogu linna õpetajate palgaraha arvelt.
Karilaid heidab Tähele ette, et Täht ei teavitanud eelarveprobleemist linnavolikogu ega teda kui linnavolikogu esimeest õigel ajal. Karilaiu sõnul ei teadnud eelarveaugust ka linnavalitsuse liikmed. Karilaid ise sai eelarveaugust teada linnapea Suklese käest suve lõpus, Karilaiu väitel aga teadis Täht sellest kolm-neli kuud varem.
„Nii suur puudujääk oli kõigile suur üllatus. Niisugust asja ei tohiks juhtuda. Reservfond ongi hädajuhtumiteks ja hea, et see oli, aga tavaliselt me reservfondist selliseid eraldisi ei tee,” ütles Karilaid.
Reservi oleks Karilaiu sõnul saanud kasutada kõigi koolide õpetajaile lisaraha maksmiseks, kuid tänu Haapsalu linna algkooli ja Haapsalu põhikooli vastutulelikkusele lahendati probleem suve lõpus kiiresti. Linnavolikogu võttis teise lisaeelarve vastu septembris, sellega suurendati Nikolai kooli eelarvet, aga vähendati Haapsalu põhikooli ja linnaalgkooli eelarvet. Põhikool kaotas majanduskuludeks mõeldud raha üle 22 000 euro. Linnaalgkooli palgaraha võeti vähemaks rohkem kui 6000 euro võrra. Ülejäänud summa sai kokku teiste allasutuste eelarvete vähendamise arvelt.
Haapsalu linna avalike suhete juht Tõnu Parbus ütles, et linnavalitsus ei näe kellelgi süüd, sest riik muutis vahepeal koolide rahastamist. Parbuse sõnul ei tulnud eelarvepuudujääk ootamatult, ja selleks oligi raha reservi jäetud. Parbus ütles, et Nikolai kool sai endale kogu aasta reservi. Millist reservi Parbus silmas pidas, pole teada, sest linnaeelarves sellist reservi pole.
Parbus ütles, et koolide eelarved planeeris linn 2013. aasta lõpus, arvestades õpetajate 2013. aasta palgafondi. Parbuse sõnul osutus 2014. aasta tegelik toetus planeeritust väiksemaks, see selgus aga alles 2014. aasta esimeses kvartalis.
„Riigi finantseering õpetajate palkadeks ei kata väikekooli pidamiseks vajaminevate vahendite mahtu,” ütles Parbus. 2000 eurot võeti vene kooli õpetjate palkadeks kooli majandusrahast.
Täht etteheiteid ei kommenteerinud. Ta palus küsimusi kirjalikult. Neljapäeva hommikul Lääne Elu meilitsi saadetud küsimustele ei olnud Täht reede pärastlõunaks vastanud.
Karilaid ütles, et kohtus neljapäeval Tähega. „Täht nõustus, et haridusraha puudutav planeerimistöö ja järelevalve eelarve üle võiks olla tulevikus parem. See annaks võimaluse haridusministeeriumi poolt Haapsalu linnale arvutatud raha kasutada otstarbekamalt,” ütles Karilaid.
Karilaid lisas, et „eesmärk pole kedagi kohalt ilmtingimata kangutada, kuid on vaja suurendada kogukondlikku juhtimise tunnet ja luua selgust hariduse valdkonna juhtimises”.
Neljapäeval eelarveaugu asjus aselinnapea Liina Põllu ja Tähega vestelnud Karilaid lubas, et muudatused linna haridusosakonna töökorralduses tulevad novembri keskpaiku. Karilaid ütles, et need koosnevad viiest-kuuest sammust ja puudutavad linna haridusosakonna töös nii kaadri- kui ka struktuurimuudatusi.
„Seni on linna hariduselu juhtimine olnud liiga kapseldunud ja varjatud. Pärast vestlusi linnapea, aselinnapea ja haridusosakonna juhatajaga on lõpuks ometi veendumus, et status quo lõpeb ja me kõik oleme keskendunud probleemide lahendamisele. Solvumised, kapseldumised edasi ei kandu. Saadakse aru, et eesmärgid on tähtsamad,” ütles Karilaid.
Karilaiu sõnul on linna hariduselu korraldamise „positiivsete muudatuste pakett” juba olemas, aga „detailides lepitakse kokku”. Põld tutvustab seda avalikkusele siis, kui on rääkinud Türgis puhkava linnapea Urmas Suklesega.
Vaatad ja kuulad seda siin linnavalitsuses toimuvat. Parbus väidab juba et linnavalitsusel on ettenägelikkus juba tekkinud. Ilmselt on saavutataud juba osteühendus isegi toompeaga, ilmselt nähti ette koolide rahastamise muutumist. No sellist hülge möla võib vanaemadele rääkida. Ilmselt need on siiski luulud nädalavahetus ju alles seljataga. Kui linnarahvas vaid teaks millised ideed kõik meie innovatsioonikeskuses karilaiul haudumas on. Sukles peab läbirääkimisi ruubareiside püsikorralduseks otse piiteriga.
juba muutuma hakata midagi.Enne oli see täiesti lubatud-kanda ühe kooli arvelt teisele raha ûle,aga seadus enam ei kohusta.
Elu on näidanud,et iga torm vaibub. Viimasena möllas tormisel merel aurupaat ,seegi jõudis õnnelikult randa. Haridusjuht koos aselinnapeaga lubavad edaspidi tublimad olla ning randuvad nemadki ja elu läheb vanaviisi edasi. Ei muutu siin linnas midagi.
aurupaadile andis hinangu expert volikogust, haridusjuhile experdid linnavalitsusest, kõik on täpselt nii pädevad, et hinnang anda “kõik on korras”. mida muud see positiivsete muudatuste pakett endas ikka sisaldab.
Lääne-Nigulas magatakse rahumeeli edasi,sest neid ei häiri miski?
Millal uuendusreformid ka maapiirkondadesse jõuksid?Sarnased skandaalid pole seal jôukohased….,kui just Karilaid korraldada ei aita.
Kurb, et selline seis. Ometi ju uus inimene kogu hariduse valdkonda võetud juhtima ja nüüd ikkagi selline elementaarne tegematajätmine… Loodetavasti lahenevad asjad nii, et sellel ka reaalne, nähtav tulemus on.
Kui sa Liina Põldu silmas peab,siis temal on hea vabandus varnast võtta,tema ei teadnud ja tema alles õpib ametit. Loodetavasti saab 3 aasta pärast enne uusi kov valimisi ameti selgeks, nii et aega on.
oluline on tagada muutused.