Perearst Andri Meriloo soovitab igal juhul gripi vastu vaktsineerida.
Eestis on tänavu sügisel A-grippi haigestunud kaks inimest, Läänemaal seni grippi diagnoositud ei ole.
Terviseameti Haapsalu esinduse vaneminspektor Lea Kiis ütles, et ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine hakkas vähehaaval tõusma septembris seoses kooli algusega.
“Hullu hüpet ei ole,” ütles Kiis. Hooaja alguses haigestuvad pigem lapsed, hiljem ka täiskasvanud, ütles Kiis.
Kui augustis haigestus Läänemaal ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 88 inimest, siis septembris 337 inimest.
Ülemiste hingamisteede viirustesse haigestumise hooaja algus on igal aastal erinev ja pole Kiisi sõnul prognoositav. Kui tänavu on algus suhteliselt varasem, siis mullu algas hooaeg väga hilja, alles detsembri lõpupoole, ütles Kiis.
2013. aastal haigestus Läänemaal grippi kokku 25 inimest, 2014. aastal 21 inimest, aga need on talvised ja kevadised haigestumised. Sel sügisel ühelgi inimesel Läänemaal grippi diagnoositud pole, sõnas Kiis.
Ka pole Kiisi sõnul võimalik öelda, kas Läänemaal on läinud hooajal mõni gripihaige surnud, sest rasked haiged viiakse maakonnast kõrgema etapi haiglasse ja surmajuhtumid kajastuvad terve Eesti, mitte maakonna statistikas.
Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine ja Kiisi sõnul on just praegu õige aeg seda teha. “Gripp on väga tõsine haigus. Vaktsineerimine on vastutustundlik ja kaitseb nii ennast kui ka lähikondlasi,” ütles Kiis.
Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist, annab immuunsuse aastaks, maksab apteegis alla 10 euro ja seda saab retseptiga, mille annab perearst. Kui kohe pärast rohu väljaostmist ei saa minna pereõe juurde süstima, tuleks vaktsiini hoida külmas.
Haapsalu perearst Andri Meriloo ütles, et vaktsineerijaid käib iga päev mõni, kuid patsientide üldarvust on neid siiski vähemus. Pigem käivad vaksineerimas need, kes puutuvad kokku suure hulga inimestega: poemüüjad, õpetajad jt. “Mina soovitan igal juhul vaktsineerida,” ütles Meriloo.
Ka Risti perearsti Hingi Kalbergi hinnangul on vaktsineerijaid pigem vähe. Kalberg ütles, et vaktsineerima tulles peaks inimene olema terve. “Väikese nohuga ei ole just vastunäidustatud, aga üldjuhul peaks siiski inimene olema terve,” ütles Kalberg.
Kalberg ütles, et kindlasti peaksid end vaktsinerima nõrgema tervisega patsiendid, näiteks krooniliste haiguste põdejad, keda gripp võib tabada raskemalt. Terviseamet soovitab end kindlasti vaktsineerida lasta ka üle 65aastastel, rasedatel, kelle raseduse teine või kolmas trimester langeb gripihooajale, ja tööalaselt ohustatud isikutel nagu tervishoiu- ja hooldeasutuste töötajad jt.
