Haapsalu kultuurikeskuses näeb homme õhtust alates arhitektuurimuuseumi näitust kultuurikeskuse hoone looja, arhitekt Ado Eigi loomingust.
„Rõõm on avada näitus selles majas, mille on arhitekt loonud. Seda enam, et hoone on väga hästi korda tehtud,” ütles näituse kuraator Mait Väljas.
Näitus valmis eelmise aasta lõpus Ado Eigi 75. sünniaastapäevaks. Esimest korda oli see eksponeeritud Tallinnas Eesti arhitektuurimuuseumis. Teine näitusekoht ongi Haapsalu. Eestit mööda näitus rändama ei lähe, sest on küllaltki kohaspetsiifiline. Suurem osa Eigi projekteeritud hooneid asub Tallinnas, ütles Väljas.
Ado Eigi üle 40 aasta kestnud karjääri üks loomingulisi tippe on Haapsalu-näituse asupaik: Haapsalu kultuurimaja, mis valmis 1975. aastal.
Ado Eigi jõudis teha ka hoone fassaadi renoveerimisprojekti. Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi mäletab hästi arutelusid, kas kasutada fassaadil vaskplekki või mõnd muud materjali.
Eigi idee oli kasutada fassaadil kaht eri tooniga, kollakat ja halli dolomiiti, meenutas Murumägi. „Tema idee oli, et fassaad võiks olla kooskõlas linnusetorniga, mis siit paistab,” ütles Murumägi.
Homme avatav näitus on pilguheit Ado Eigi tegevusse arhitektina, välja joonistub kolm peateemat. Esiteks ühiskondlikud, kaubandus- ja tööstushooned, peale Haapsalu aaltoliku kultuurimaja ka Tallinnas ameerikaliku internatsionaalse stiili vaimus uus raadiomaja, mis valmis 1972. aastal ja sai hiljaaegu samuti noorenduskuuri; Võru ja Valga leivatehas, Tihemetsa tehnikumi söökla-kauplus jt.
Teiseks Kirovi superkolhoosi projekteerimisbüroos valminud tööd: näiteks Eesti postmodernistliku arhitektuuri üks tippe, Haabneeme lasteaed, mis valmis 1983. aastal koostöös sisearhitektist abikaasa Niina Eigiga.
Nüüdisajal seisab Haabneeme lasteaed tühjalt ja laguneb. Näitusel näeb nii lasteaeda kui ka mõnda teist Eigi loodud, kuid ajahambast halastamatult puretud hoonet fotograaf Kaido Haageni ülesvõtteil.
Kolmandaks elamuarhitektuur: suvilad, korter- ja ridamajad ning eramud, mis said Ado Eigile eriti tähtsaks kahel viimasel aastakümnel.
Näitusel saab tutvuda ka Ado Eigi teostamata jäänud projektidega, näiteks 16 korrusega eksperimentaalelamu.
Arhitekt Ado Eigi ei piirdunud aga mitte üksnes majade ja projektidega, vaid oli ka arhitektuurikriitik.
Ta oli Eestis tänini ainsa arhitektuurikirjastuse Solness üks asutajaid ja kirjastuse arhitektuuriajakirja Maja esimene peatoimetaja. Eesti arhitektide liidu juhatuse aseesimehena pidas ta ettekande legendaarsel loomeliitude pleenumil 1988. aasta aprillis.
Näituselt saab osta Ado Eigi poja, kirjastaja-arhitekti Tanel Eigi ning arhitektuurikriitiku Karin Pauluse koostatud kataloogi Ado Eigi loomingust.
Näitusest alguse saanud koostöös arhitektuurimuuseumiga täitub Gülnar Murumägi ammune unistus, et kultuurikeskuses oleks püsiväljapanek hoone looja Ado Eigi elust ja loomingust. „Et majja siseneja teaks, kes on selle maja loonud,” ütles Murumägi.
Püsiekspositsiooni tahab Murumägi paigaldada pärast seda, kui Eigi näitus pealinna tagasi kolib. Püsiekspositsioon valmib koostöös arhitektuurimuuseumiga, peale selle valmivad ka Ado Eigi voldikud.
Ado Eigi (1938–2008) on sündinud Rakveres. Ta lõpetas Rakveres keskkooli, õppis põllumajanduse akadeemias zootehnikat, polütehnilises instituudis tööstus- ja tsiviilehitust ning kunstiinstituudis arhitektuuri. Aastast 1969 arhitektide liidu liige, 1984–1989 juhatuse aseesimees. Ta on pälvinud 1980 Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja 1988 ENSV teenelise arhitekti aunimetuse.
Näitus Ado Eigi loomingust avatakse homme õhtul kell pool viis ja see jääb kultuurkeskuse fuajeesse 23. novembrini.
Fotod: Arvo Tarmula
Näitusest alguse saanud koostöös arhitektuurimuuseumiga täitub Gülnar Murumägi ammune unistus, et kultuurikeskuses oleks püsiväljapanek hoone looja Ado Eigi elust ja loomingust. 
