1

Arhitekt Ado Eigi loomingut eksponeeritakse Haapsalus tema projekteeritud hoones

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

eigi_haapsalus_A1_curHaapsalu kultuurikeskuses avatakse kolmapäeval Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus arhitekt Ado Eigi (1938–2008) loomingust. 1975. aastal valminud Haapsalu kultuurimaja on projekteerinud Ado Eigi.

Näitus valmis eelmise aasta lõpus omanäolise ja tugeva arhitektiisiksuse 75. sünniaastapäeva tähistamiseks ja oli esmakordselt eksponeeritud Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis. Arhitekt Ado Eigi üle neljakümne aasta kestnud karjääri üks loomingulisi tipphetki oli praegune näituse toimumiskoht – Haapsalu kultuurimaja, mis valmis 1975. aastal.

Näitust saadab põhjalik Ado Eigi poja, kirjastaja-arhitekt Tanel Eigi ja arhitektuurikriitiku Karin Pauluse koostatud arhitekti loomingu kataloog. Kataloogi on võimalik näituse ajal kultuurikeskusest osta.

Näitus avatakse 22. oktoobril kell 16.30 ja jääb avatuks kuni 23. novembrini.

Ado Eigi

Pärast arhitektuuriõpingute lõppu ERKI-s (1965) asus Rakverest pärit Ado Eigi tööle RPI Eesti Projektis ja otsekohe koos Jüri Jaamaga projekteerima üht oma tuntuimat hoonet – uut raadiomaja Tallinnas (valmis 1972), mis hiljuti läbis noorenduskuuri. Näitus on pilguheit Ado Eigi tegevusse arhitektina, mispuhul joonistuvad välja kolm peateemat. Esiteks, Rahvale projekteeritud ühiskondlikud, kaubandus- ja tööstushooned (tehtud peamiselt Eesti Projektis ja PI „Tsentrosojuzprojekt” Tallinna filiaalis töötades; peale uue raadiomaja veel Haapsalu kultuurimaja, Tihemetsa tehnikumi söökla-kauplus, Võru ja Valga leivatehased jt). Teiseks, Kollektiivile ehk S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi projekteerimisbüroos valminud tööd (ehitised Haabneeme keskuses, esindushoone Pärnu mnt 19, Omedu tootmiskeskus). Superkolhoosile tehtud Haabneeme lasteaed (valmis 1983) on Eesti postmodernistliku arhitektuuri absoluutseid tippe. Lasteaia sisekujundus ja mööbel, nagu ka mitmete teiste objektide puhul, valmis arhitektil koostöös oma abikaasa, sisearhitekt Niina Eigiga.

Kolmanda punase niidina jookseb läbi terve Ado Eigi karjääri tegelemine elamuarhitektuuriga, nii suvilate, korter- ja ridamajade, kuid eriti just eramutega. Indiviidile projekteerimine ja elamiskultuuri mõtestamine muutus Ado Eigi jaoks eriti tähtsaks viimasel kahekümnel loomeaastal, kui 1989. aastal oli ta loonud oma arhitektuuribüroo A.E.B., mis oli üks esimesi muutuvas ühiskonnasituatsioonis tekkinud erabüroosid.

Ado Eigi panus Eesti arhitektuurimaastikul ei piirdunud üksnes majade ja projektidega, vaid ta oli ka aktiivne arhitektuurikriitik ja kirjutaja. 1980. aastatel almanahhi Ehituskunst esimeste numbrite toimetaja koos Ignar Fjuki ja Ain Padrikuga, asutas ta 1993. aastal koos Enn Rajasaare ja Kalle Vellevoogiga meie tänini ainsa arhitektuurikirjastuse Solness. Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1969. aastast, pidas ta liidu juhatuse aseesimehena ettekande ka legendaarsel loomeliitude pleenumil 1988. aasta aprillis.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Haapsalu kultuurikeskus avab näituse oma maja loojast Ado Eigist | Lääne Elu

[…] Gülnar Murumägi ammune unistus, et kultuurikeskuses oleks püsiväljapanek hoone looja Ado Eigi elust ja loomingust. „Et majja siseneja teaks, kes on selle maja loonud,” ütles […]

wpDiscuz