Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich ja Nelli Paju nädalavahetusel Haapsalus toimunud Eesti epeevehklemise karikavõistlustel. Foto: Arvo Tarmula
Eesti naisvehklemine on kõva, ent tugevus võib osutuda nõrkuseks, kirjutab spordiajakirjanik Jaan Martinson Postimehes.
Naiskond – Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Kristina Kuusk – on aastatega end sisse töötanud, tulnud Euroopa meistriks, võitnud MMilt hõbeda ja pronksi, kuid nüüd ihkavad täiskasvanute sekka jõudnud juunioride maailmameister Katrina Lehis ja vigastusest paranenud Nelli Paju end nelikusse murda. Konkurents on tore, ent uued tulijad, olgu nad individuaalselt nii kõvad kui tahes, ei pruugi naiskonda tugevamaks teha.
Embrich tõi näiteks sakslannad, kellest viis mahuvad maailma edetabelis poolesaja sekka, kuid paraku pole nad viimase kolme aasta jooksul jõudnud naiskonnaga tiitlivõistlustel poolfinaaligi.
Lahendust justkui puuduks, sest Lehisele ja Pajule ei saa öelda: las praegune nelik käib Rios ära, siis tuleb teie aeg. Kes on kõvem, peab saama võimaluse. Suudavad nad naiskonnas läbi lüüa, kooslust tugevdada, on kõik korras. Aga kui mitte? Igatahes olümpialt väljajäämine oleks naiskonnale põrumine.
See ei ole neljapaat,kus tõmmatakase aere koos.ps.häda kui pole konkurentsi,häda kui on konkurents-mida te ajakirjanikud nüüd siis tahate??Ise saate aru? So.olelusvõitlus- eks igal elutasandil kardavad vanad olijad uusi tulijaid,kes ähvardavad neid eest ära lükata.Spordis tuleb lihtsalt piisavalt trenni teha ja parem olla-kogu loogika.See on hea,et on konkurents,sest muidu paneksid 4 eesolijat jala üle põlve ja ei viitsiks pingutada-ka nii pole garantiid,et nad olümpiale saaksid .See on karm tippsport.Parem pääseb püünele-ja paremaks saab hullu tööga-nii et soovin kõikidel kandidaatidel jõudu tööle-siis ehk mitte ainult ei pääse olümpiale vaid tuleb ka medal.