Politseinik Tarmo Paio sattus uurimise alla altkäemaksukahtlusega

Politseinik Tarmo Paio (paremalt esimene) tööülesandeks oli karistuste määramine liiklusrikkumiste eest. Fotol tunnustakse Paiot hea töö eest operatsiooni „Linn lukku” ajal. Foto: Urmas Lauri

Et Haapsalus praegu patrullipolitseinikuna töötava Tarmo Paio kriminaalasi on käinud kinniste uste taga, on selle sisu kohta teada vaid, et Paio edastas neljale isikule andmeid politsei andmebaasidest.

Sel nädalal avaldatud riigikohtu otsusest selgub, et Paio sattus uurimise alla altkäemaksu kahtlustuse pärast. Politseiinfo ebaseadusliku edastamise avastasid pealtkuulajad juhuslikult. Paio tegevust hakati uurima rohkem kui kaks aastat tagasi altkäemaksu võtmise paragrahvi alusel. Pärnu maakohus andis 2012. aasta alguses loa jälitustoiminguiks, Paio kõnede pealtkuulamiseks, aga see kriminaalasi lõpetati. Küll aga tuli pealtkuulamise käigus välja andmete lekitamine.

Prokurör Indrek Kalda ütles, et ta ei saa kommenteerida altkäemaksu võtmise kahtluse üksikasju. Kriminaalasi lõpetati, sest uurijail ei õnnestunud koguda piisavalt tõendeid.

Info lekitamise kriminaalasi on käinud kahe aasta jooksul läbi kõik kolm kohtuastet, aga lõppu kohtuskäimisel veel ei paista. Esimeses astmes sai Paio õiguse, teises jäi süüdi. Kolmas aste, riigikohus tühistas 1. oktoobril Tallinna ringkonnakohtu otsuse ja suunas kriminaalasja tagasi Tallinna ringkonnakohtusse, kus seda peab arutama uus kohtukoosseis.

Riigikohtu arvates ei ole ringkonnakohus hinnanud kõiki tõendeid ega ole oma otsust piisavalt põhjendanud. Seetõttu ei saanud ka riigikohus kirjaliku menetluse käigus otsustada, kas ringkonnakohtu otsus on õige. Muu hulgas tuleb ringkonnakohtul selgeks teha, millised Paio avalikustatud andmed on avalikult kättesaadavad ja milliste ligi pääseb ainult kindel ring inimesi.

Paio sattus kohtu alla seepärast, et avaldas teavet nelja isiku elukoha, nende nimele registreeritud sõidukite ja toime pandud õigusrikkumiste kohta, kasutades selleks politsei andmebaase. Seejuures oli osa andmeid nagu telefon ja ettevõtte aadress leitav ka avalikest allikaist.

Kohtuasja keskne vaidlus käibki selle ümber, kas Paiot saab süüdistada, kui eraelu puudutavad andmed on nii politsei andmebaasides kui ka avalikes allikais, nt karistusregistris.
Prokuröri seisukoht on, et kui ametiisik teab, et peab hoidma saladuses oma töö tõttu teatavaks saanud andmeid, aga seda teades avaldab ikkagi teiste isikute eraelu puudutavaid andmeid, on ta tahtlikult seadust rikkunud. Selline tegu peab karistuse saama isegi siis, kui hiljem selgub, et osa andmeid olid kättesaadavad ka muul viisil.

Samasugusele seisukohale jõudis ka riigikohus, kui leidis Alice Järveti kriminaalasja kohta langetatud otsuses, et kui ametiisik avaldab tahtlikult teise isiku eraelu puudutavaid andmeid, mida sai teada ametitegevuse käigus ja mis osutuvad avalikeks andmeteks, ei vabasta see isikut vastutusest. Kalda märkis, et ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas Paiole süüks arvatud teod on lõpule viidud kuriteod või süüteokatsed. Viimane tähendab seda, et politseiametnik edastab avalikku infot.

Ringkonnakohus leidis süüdimõistvas otsuses: Paio teadis, et politsei infosüsteemide kasutajal on keelatud teha päringuid, mis ei ole tema tööga seotud. Samuti teadis ta, et andmebaasides olevat teavet ei tohi edasi anda kolmandatele isikutele. Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ohust või korrarikkumisest teavitamiseks.

Tallinna ringkonnakohus peaks Paio kriminaalasja arutama kuu või kahe jooksul.

Paio ütles Lääne Elule, et ei kommenteeri käimasolevaid protsesse.

Kriminaalasjas Tarmo Paio vastu esitatud süüdistused

• 14. märtsil 2012 kell 9.24 alanud telefonivestluses avaldas Paio H.P.-le karistusregistri arhiivis olevat teavet T.T. poolt ajavahemikul 2003–2008 toime pandud süütegude ja karistuste kohta, saades selle teabe politsei infosüsteemi kaudu.

• 7. mail 2012 kell 16.14 alanud telefonivestluses avaldas Paio S.S.-ile teavet A.O. varasemate joobes juhtimiste ja karistatuse ning viimatise mootorsõiduki joobes juhtimise eest määratud karistuse kohta. Selle teabe sai Paio oma kolleegilt, kes võttis andmed politsei infosüsteemist.

• 5. juunil 2012 kell 11.09–11.13 toimunud kohtumisel avaldas Paio K.A.-le A.I. elukohtade aadressid. Need andmed sai Paio taas oma kolleegilt.

• 5. juunil 2012 kell 13.43 alanud telefonivestluses avaldas Paio R.V.-le S.M.-i elukoha aadressi ja telefoninumbrid. Need andmed sai Paio A.K.-lt, kes vaatas need politsei infosüsteemist.

Allikas: riigikohtu otsus